Töötuks jäämine on igale inimesele märkimisväärne elumuutus, mis toob endaga kaasa nii emotsionaalseid kui ka praktilisi väljakutseid. Üks esimesi küsimusi, mis taolises olukorras tekib, puudutab toimetulekut perioodil, mil otsitakse uut väljakutset. Eesti sotsiaalkaitsesüsteem on loodud pakkuma turvavõrku neile, kes on ajutiselt tööturult eemal, kuid selle süsteemi toimimispõhimõtted võivad esmapilgul tunduda keerukad. On oluline mõista, et töötutoetus ja töötuskindlustushüvitis on kaks erinevat finantsilist meedet, millel on erinevad tingimused, kestused ja eesmärgid. Käesolevas artiklis süveneme sellesse, kes täpselt saavad õiguse rahalisele toele, kui kaua seda makstakse ning mida peaks iga tööotsija silmas pidama, et oma õigusi ja kohustusi täielikult mõista.
Kes on õigustatud töötutoetust saama?
Eestis jaguneb töötajate finantsiline kaitse peamiselt kaheks: töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus. Need kaks ei ole sünonüümid. Töötuskindlustushüvitis on seotud inimese eelmise palgaga ja makstakse juhul, kui inimene on eelnevalt teinud kindlustusmakseid. Töötutoetus on seevastu riiklik sotsiaaltoetus, mis on mõeldud inimestele, kellel pole õigust töötuskindlustushüvitisele või kelle eelneva tööpanuse periood on olnud liiga lühike.
Töötutoetuse saamiseks peab isik olema registreeritud Töötukassas töötuna. See on esimene ja kõige olulisem samm. Registreerimisel kontrollitakse vastavust järgmistele tingimustele:
- Töötuna arvelevõtmine: Inimene peab olema vähemalt 16-aastane ja kuni vanaduspensionieani.
- Töötamine või sellega võrdsustatud tegevus: Enne töötuna registreerimist peab inimene olema viimase 12 kuu jooksul töötanud või tegutsenud muul moel (näiteks lapse hooldamine, õppimine, ajateenistus) vähemalt 180 päeva. See tingimus on kriitiline, sest see tõestab inimese eelnevat seotust tööturu või ühiskondlikult aktiivse tegevusega.
- Sissetulekute puudumine: Töötutoetust makstakse vaid juhul, kui isiku sissetulek on väiksem kui töötutoetuse päevamäära 31-kordne summa. See tähendab, et kui inimesel on muud märkimisväärsed sissetulekud, siis riiklikku töötutoetust ei määrata.
- Töötuskindlustushüvitise puudumine: Inimene ei tohi saada töötuskindlustushüvitist. Need kaks toetust ei saa kattuda.
Oluline on meeles pidada, et töötuna arvelevõtmine ei tähenda automaatselt raha saamist. See tähendab aga ligipääsu Töötukassa teenustele, nagu karjäärinõustamine, koolitused ja vahendamine vabadele töökohtadele, mis on pikas perspektiivis palju väärtuslikumad kui ajutine toetus.
Kui kaua ja mis mahus töötutoetust makstakse?
Töötutoetuse kestus ja suurus on seadusega fikseeritud, et tagada riigieelarve jätkusuutlikkus ja suunata inimesi võimalikult kiiresti tagasi tööjõuturule. Töötutoetust makstakse üldjuhul kuni 270 päeva jooksul. See on periood, mida riik peab piisavaks uue töökoha leidmiseks või ümberõppeks.
Toetuse suurus ja väljamaksmine
Töötutoetuse suurus sõltub valitsuse kehtestatud päevamäärast. Oluline on teada, et see summa ei ole seotud inimese eelmise palga suurusega – see on kõigile abikõlblikele isikutele võrdne. Toetuse väljamaksmine toimub tagantjärele eelmise kuu eest, eeldusel et töötuna arvelevõetud isik on täitnud kõik talle pandud kohustused.
Töötukassal on õigus toetuse maksmine peatada või lõpetada, kui klient:
- Keeldub ilma mõjuva põhjuseta talle pakutud sobivast tööst.
- Ei ilmu määratud ajal Töötukassasse nõustamisele.
- Ei täida individuaalset tööotsimiskava, mis on koostatud koostöös konsultandiga.
- Asub õppima õppeasutusse statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes.
- Alustab ettevõtlusega või saab muul viisil sissetuleku, mis ületab lubatud piirmäära.
Need kohustused ei ole kiusamiseks, vaid nende eesmärk on hoida inimest aktiivsena ja motiveerituna tööotsingutel. Töötukassa roll on toimida partnerina, kes aitab ületada takistusi, olgu nendeks siis oskuste puudumine või vajadus ümberkvalifitseerumise järele.
Erinevused töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse vahel
Segadus nende kahe mõiste vahel on väga tavaline, kuid juriidiliselt ja rahaliselt on vahe märkimisväärne. Töötuskindlustushüvitis on kindlustuspõhine. See tähendab, et iga töötav inimene maksab igakuiselt töötuskindlustusmakset, mis koguneb Töötukassa fondi. Kui inimene koondatakse või tööleping lõpetatakse omal soovil (teatud tingimustel), tekib tal õigus hüvitisele, mis sõltub tema varasemast sissetulekust.
Töötuskindlustushüvitise kestus sõltub inimese staažist. Kui staaži on piisavalt, võib hüvitist saada 180, 270 või isegi 360 päeva. Summa on esimesel perioodil suurem (näiteks 50% varasemast palgast) ja väheneb hiljem. Töötutoetus on seevastu kindla summaga ja mõeldud sotsiaalseks turvavõrguks neile, kes pole piisavalt kaua tööl käinud või kelle töösuhted on olnud katkendlikud.
Selle vahe mõistmine aitab inimesel paremini planeerida oma finantsolukorda juhul, kui töösuhe lõpeb. Kui teate, et teil pole õigust töötuskindlustushüvitisele, peate arvestama, et töötutoetuse summa on märgatavalt väiksem, mis tähendab sageli vajadust kiiremini uut tööd leida või oma kulusid ümber hinnata.
Korduma kippuvad küsimused
Kas ma saan töötutoetust, kui ma lahkun töölt omal soovil?
Jah, töötutoetust saab taotleda ka siis, kui töösuhe lõpetati omal soovil, eeldusel et olete registreeritud töötuna ja täidate eelnevalt mainitud tööajaloo tingimused. Siiski on oluline märkida, et töötuskindlustushüvitise puhul omal soovil lahkumine hüvitist ei taga, mistõttu on töötutoetus sellises olukorras sageli ainus riiklik võimalus.
Kuidas mõjutab minu eelmine palgatase töötutoetust?
Töötutoetuse puhul ei mängi teie varasem palk mingit rolli. Toetus on fikseeritud summa, mis on kehtestatud valitsuse poolt. See on mõeldud minimaalse toimetuleku tagamiseks, mitte teie varasema elatustaseme säilitamiseks.
Kui kaua kulub aega esimese väljamakseni?
Pärast töötuna arvelevõtmist ja avalduse esitamist menetleb Töötukassa dokumente. Tavaliselt tehakse otsus mõne tööpäeva jooksul. Kui olete õigustatud, laekub raha teie pangakontole järgmisel kuul eelmise kalendrikuu eest. Arvestage sellega, et esimene kuu pärast töösuhte lõppu võib olla finantsiliselt pingeline, kuna ooteaegade ja menetlusperioodide tõttu raha ei laeku koheselt.
Kas pean Töötukassas iga kord kohal käima?
Tänapäeval on paljud protsessid digitaliseeritud ja suhtlus konsultandiga võib toimuda telefoni või e-posti teel. Siiski on Töötukassal õigus kutsuda teid kohale vestlustele, karjäärinõustamisele või töövahendusüritustele. Nendest kohtumistest keeldumine võib kaasa tuua toetuse peatamise.
Mis juhtub, kui ma ei leia 270 päeva jooksul tööd?
Pärast 270 päeva möödumist töötutoetuse maksmine lõpeb. See ei tähenda, et teid “visatakse välja” – võite jätkuvalt olla registreeritud töötuna ja kasutada Töötukassa teenuseid, kuid rahalist toetust te enam ei saa. Sellisel juhul on mõistlik pöörduda kohaliku omavalitsuse poole toimetulekutoetuse taotlemiseks, kui sissetulekud on alla toimetulekupiiri.
Aktiivne tööotsimine ja Töötukassa roll
Edukas tööotsimine ei sõltu ainult rahalisest toetusest, vaid eelkõige inimese enda aktiivsusest ja Töötukassa pakutavatest tugiteenustest. Töötukassa eesmärk ei ole lihtsalt maksta toetust, vaid aidata inimene tagasi tööturule. Selles protsessis on oluline roll individuaalsel tööotsimiskaval. See kava koostatakse koostöös konsultandiga ja see paneb paika konkreetsed sammud – olgu selleks siis CV koostamine, kursustel osalemine või töökuulutuste regulaarne jälgimine.
Paljud inimesed kardavad Töötukassaga suhtlemist, arvates, et tegemist on kontrolliva organiga. Tegelikkuses on konsultandid spetsialistid, kes oskavad aidata ka psühholoogiliste barjääride ületamisel, mis sageli töötu staatusega kaasnevad. Näiteks kui inimene tunneb, et tema oskused on vananenud, on võimalik taotleda koolitustoetust. Samuti pakutakse võimalust ettevõtlusega alustamiseks, kus Töötukassa võib toetada äriplaani elluviimist vastava stardiabiga.
Kokkuvõtteks on oluline teada oma õigusi, kuid veelgi olulisem on kasutada ära kõik võimalused, mida Eesti sotsiaalsüsteem pakub. Töötutoetus on vaid lühiajaline abimees, kuid eneseareng ja pidev aktiivsus on need tegurid, mis tagavad pikemaajalise stabiilsuse ja edu uuel töökohal. Olge järjepidev, suhelge oma konsultandiga ja ärge laske ajutisel töötusel defineerida oma tulevikku.
