Töösuhete ja erinevate lepingutüüpide maailmas navigeerimine võib olla keeruline, eriti kui teemaks on maksude tasumine. Käsundusleping on üks levinumaid võlaõiguslikke lepinguid, mida Eesti ettevõtted ja eraisikud kasutavad teenuste osutamiseks, kuid sellega kaasneb sageli segadust maksukohustuste osas. Erinevalt töölepingust, mis on reguleeritud töölepingu seadusega, juhindub käsundusleping võlaõigusseadusest. See tähendab, et osapoolte vaheline suhe on vabam, kuid samas ka maksualaselt erinev. Kellel lasub vastutus maksude deklareerimise ja tasumise eest ning mida peaks teadma nii tellija kui ka käsundisaaja? Alljärgnevalt vaatleme süvitsi käsunduslepingu olemust ja sellega kaasnevaid maksukohustusi, et vältida ebameeldivaid üllatusi Maksu- ja Tolliametiga.
Mis on käsundusleping ja kuidas see erineb töölepingust?
Käsundusleping on kokkulepe, millega üks isik (käsundisaaja) kohustub vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid, käsundiandja aga kohustub talle selle eest tasuma. Kõlab lihtsasti, kuid praktikas on piir töölepingu ja käsunduslepingu vahel sageli hägune. Tööleping eeldab alluvussuhet, kindlat tööaega, töökohta ja tööandja poolt vahendite tagamist. Käsunduslepingu puhul peaks käsundisaaja olema oma tegevuses iseseisvam.
Kõige olulisem erinevus seisneb sotsiaalsetes garantiides. Töölepinguga kaasneb töötuskindlustushüvitis, puhkusetasu, haigushüvitis ja muud töölepingu seadusest tulenevad hüved. Käsunduslepinguga töötav isik on suures osas ise vastutav oma sotsiaalse kindlustatuse eest. Maksustamise vaatenurgast on käsundusleping aga sageli samaväärne töölepinguga, kui käsundisaaja ei ole juriidiline isik (nt FIE või ettevõte), vaid eraisik.
Maksukohustused: kes maksab ja kui palju?
Kui käsunduslepingu osapoolteks on juriidiline isik (ettevõte) ja eraisik, siis vastutus maksude deklareerimise eest lasub pea eranditult käsundiandjal ehk ettevõttel. See tähendab, et ettevõte peab käsundisaajale makstavalt tasult kinni pidama kõik nõutavad maksud. See reegel kehtib olenemata sellest, kas tegemist on pikaajalise koostöö või ühekordse teenuse osutamisega.
Tavalise käsunduslepingu puhul kuuluvad tasumisele järgmised maksud:
- Tulumaks: See on 20% brutotasust. Seaduse kohaselt peab tulumaksu kinni maksja ehk käsundiandja ja kandma selle Maksu- ja Tolliametile.
- Sotsiaalmaks: See on 33% brutotasust. See on tööandja kulu, mis lisandub töötasule, kuid käsunduslepingu puhul arvutatakse see samuti tasult.
- Töötuskindlustusmakse: Sõltuvalt lepingu olemusest ja isikust võib see lisanduda, kuigi käsunduslepingute puhul on see reeglina vähem levinud kui töölepingute puhul.
- Kogumispension: Kui käsundisaaja on liitunud II sambaga, tuleb kinni pidada ka 2% makse.
Oluline on mõista, et “brutotasu” on summa, millest maksud arvutatakse. Kui lepingus on kokku lepitud “netotasu”, siis peab käsundiandja brutotasu suurendama selliselt, et pärast maksude kinnipidamist jääks kätte soovitud summa. See tõstab märgatavalt ettevõtte kulu tööjõule.
FIE ja ettevõtte roll käsunduslepingus
Olukord muutub drastiliselt, kui käsundisaajaks on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) või teine äriühing. Sel juhul ei ole käsundiandja enam maksude kinnipidaja. Käsundiandja maksab lihtsalt arvel näidatud summa ning kogu maksukohustus jääb käsundisaajale endale.
FIE puhul: FIE on ise kohustatud maksma sotsiaalmaksu ja tulumaksu oma ettevõtlustulult. Käsundiandja ei pea arve pealt makse kinni pidama ega deklareerima makseid TSD-vormil (välja arvatud erandid erisoodustuste puhul).
Äriühingu puhul: Kui teenust osutab teine osaühing, siis tegemist on B2B (business-to-business) suhtega. Käsundiandja tasub teenuse eest esitatud arve alusel ning teenuseosutaja (ettevõte) maksab ise oma maksud vastavalt oma ettevõtte majandustegevusele. See on kõige lihtsam ja administratiivselt vähem koormav viis koostöö tegemiseks.
Maksudest kõrvalehiilimine ja selle riskid
Eesti Maksu- ja Tolliamet (MTA) jälgib väga teraselt, kas käsunduslepingut kasutatakse töölepingu varjamiseks. Kui ettevõte sõlmib käsunduslepingu, kuid tegelikult juhib töötajat, määrab tööajad, annab töövahendid ja kontrollib töö tegemist, loeb MTA selle varjatud töösuhteks. Sellisel juhul nõuab amet välja tasumata maksud koos intressidega ning võib määrata trahvi.
Riskid on eriti suured järgmistel juhtudel:
- Käsundisaaja töötab ettevõtte ruumides püsivalt.
- Käsundisaaja kasutab ettevõtte töövahendeid (nt arvuti, tarkvara).
- Käsundisaajale kehtivad samad puhkuse- ja tööajareeglid nagu teistele töötajatele.
- Tasumine toimub regulaarselt kindlal kuupäeval, sarnanedes palgapäevaga.
Selleks, et vähendada riske, peaks lepingus selgelt välja tooma, et tegemist on konkreetse tulemuse saavutamisele suunatud lepinguga, mitte regulaarse tööjõu rendiga.
Kuidas käsunduslepingut korrektselt deklareerida?
Kui ettevõte võtab käsundisaaja (eraisiku), peab ta teda registreerima töötamise registris (TÖR). See on kohustuslik ka käsunduslepingute puhul. Registreerimisel tuleb valida õige lepingutüüp, kuna see mõjutab edasist aruandlust. Seejärel tuleb iga kuu esitada TSD-vorm (tulu- ja sotsiaalmaksedeklaratsioon), kus kajastatakse makstud tasud ja kinni peetud maksud.
Kui tegemist on ühekordse ja väikesemahulise lepinguga, on administratiivne koormus väiksem, kuid kohustus deklareerida jääb ikkagi. Paljud ettevõtted teevad vea, arvates, et alla teatud piirmäära ei pea makse deklareerima – see on ekslik arvamus, mis toob kaasa hilisemaid probleeme auditite käigus.
Levinud eksiarvamused ja FAQ
Käsunduslepingute ja maksude ümber tiirleb palju müüte. Alljärgnevalt vastame kõige sagedasematele küsimustele, mis selle teemaga seonduvad.
Kas käsunduslepingu puhul saab kasutada maksuvaba tulu?
Jah, käsundisaaja saab taotleda maksuvaba tulu arvestamist käsunduslepingu tasult, kuid seda saab teha vaid ühe tööandja/käsundiandja juures korraga. Kui käsundisaajal on ka põhitöökoht, kus ta kasutab maksuvaba tulu, siis käsunduslepingust saadava tulu pealt arvestatakse tulumaksu täies mahus.
Kui ma olen pensionär, kas siis pean maksma sotsiaalmaksu?
Sotsiaalmaksukohustus on käsundiandjal ehk tööandjal. See, kas käsundisaaja on pensionär või mitte, ei vabasta tööandjat sotsiaalmaksu tasumise kohustusest, välja arvatud juhul, kui tegemist on erijuhtumitega, mida reguleerib sotsiaalmaksuseadus.
Kas käsunduslepingu lõpetamine on lihtsam kui töölepingu?
Jah, käsunduslepingut on võimalik lõpetada oluliselt paindlikumalt. Võlaõigusseaduse kohaselt võib käsundiandja lepingu igal ajal üles öelda, hüvitades siiski käsundisaajale juba tehtud kulutused ja osa tasust vastavalt tehtud töö mahule. Töölepingu lõpetamine nõuab aga etteteatamisaegu ja seaduses ettenähtud aluseid.
Mida teha, kui käsundisaaja ei ole Eesti resident?
Siin läheb olukord keeruliseks, sest tuleb jälgida nii Eesti seadusi kui ka topeltmaksustamise vältimise lepinguid. Kui käsundisaaja on mitteresident, peab käsundiandja sageli kinni pidama tulumaksu, kuid sotsiaalmaksu küsimused võivad sõltuda sellest, kus riigis isik on sotsiaalselt kindlustatud. Soovitatav on sellisel juhul pöörduda maksunõustaja poole.
Kas käsundusleping võib olla suuline?
Võlaõiguslikult võib, kuid maksualaselt ja vaidluste vältimiseks on kirjalik leping hädavajalik. Maksu- ja Tolliamet nõuab tõendusmaterjali teenuse olemuse, hinna ja osapoolte kohta ning suulise kokkuleppe puhul on seda pea võimatu tõestada.
Praktilised soovitused käsundiandjale
Käsunduslepingu sõlmimine on ettevõtte jaoks mugav tööjõu hankimise viis, kuid see nõuab korrektsust. Enne lepingu allkirjastamist veenduge, et lepingudokument on koostatud juristi poolt või kasutage usaldusväärseid malle. Veenduge, et töö olemus vastab tõepoolest käsunduslepingule, mitte varjatud töösuhtele. Kui kahtlete, kas tegemist on töö- või käsunduslepinguga, pidage nõu raamatupidaja või maksukonsultandiga, sest hilisemad trahvid on kordades kulukamad kui õigeaegne maksude deklareerimine.
Samuti hoidke alati korras dokumentatsioon – arved, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ja kirjavahetus. See aitab MTA kontrolli korral tõestada, et tegemist oli tõepoolest iseseisva teenuse osutamisega, mitte töölepingulise suhtega. Mida läbipaistvam ja selgem on teie tegevus, seda väiksem on risk sattuda ametiasutuste huviorbiiti.
Maksude optimeerimine legaalsete vahenditega
Käsunduslepingu maksukoormust ei saa “optimeerida” maksudest kõrvale hoidmise teel, kuid on olemas seaduslikke viise, kuidas suhet korraldada. Kui käsundisaaja osutab teenust regulaarselt ja suuremas mahus, tasub tal kaaluda ettevõtlusega alustamist (näiteks OÜ või FIE kaudu). See võimaldab ettevõttel maksta arve alusel, millelt ettevõte ise teeb oma kulutused ja maksab maksud. See annab käsundisaajale suurema kontrolli oma finantside ja maksukoormuse üle, vähendades samal ajal käsundiandja halduskoormust.
Samuti on oluline meeles pidada, et ettevõtja saab oma tulusid suunata läbi erinevate ärivormide vastavalt oma ärimudelile. Käsundusleping on sageli heaks vahepealseks lahenduseks enne täieulatuslikku töösuhet või kui vajadus konkreetse teenuse järele on lühiajaline. Mõistes maksureegleid ja järgides seadusi, saate luua stabiilse ja usaldusväärse koostöösuhte, mis toob kasu mõlemale poolele ning hoiab suhted riigiga korras.
Käsunduslepingu ja töösuhte piiritlemise olulisus
Kokkuvõtvalt võib öelda, et käsundusleping on väärtuslik tööriist, kuid sellega kaasnev vastutus maksude deklareerimisel on reaalne. Ettevõtja peab olema valmis kandma sotsiaalseid kulusid ja täitma bürokraatlikke nõudeid, kui ta kaasab eraisikuid teenuste osutamiseks. Teisalt peab käsundisaaja olema teadlik oma sotsiaalsete garantiide vähesusest ning vajadusest ise oma pensioni ja tervisekindlustuse eest hoolitseda. Selge lepingupõhi, korrektne registreerimine TÖR-is ja õigeaegne maksudeklaratsioonide esitamine on nurgakivideks, millel põhineb edukas ja probleemivaba koostöö.
Ärge kartke otsida professionaalset abi. Maksuseadused muutuvad ja nende tõlgendamine võib olla nüansirohke. Investeering raamatupidaja või juristi nõuandesse enne lepingu sõlmimist võib säästa tuhandeid eurosid, mis muidu võiksid minna trahvide ja intresside tasumisele. Hoidke oma äri ausana ja läbipaistvana, sest see on parim viis pikaajaliseks ja edukaks tegutsemiseks Eesti majanduskeskkonnas.
