Raamatud on meie kodudes kui ustavad sõbrad, kes pakuvad tuge, teadmisi ja põgenemisvõimalust argipäevast. Kuid ajapikku võib juhtuda, et riiulid on saanud viimse piirini täidetud, uute teoste jaoks pole enam ruumi ning tekib raske dilemma: mida teha nende raamatutega, mida me enam ei loe, kuid mis on liiga väärtuslikud, et neid lihtsalt prügikasti visata. See on paljude raamatusõprade jaoks emotsionaalne teekond, kuid õnneks on Eestis mitmeid suurepäraseid võimalusi, kuidas vanadele raamatutele uus elu anda, nii et need leiaksid tee uute lugejateni või vähemalt ei satuks prügimäele.
Raamatukogud kui esimene peatuspunkt
Esimene ja kõige loomulikum koht, kuhu vanu raamatuid pakkuda, on kohalik raamatukogu. Raamatukogud on meie kultuuripärandi hoidjad, kuid nende fondid ei ole lõputud. Enne suurte kastide kohalevedu on siiski oluline mõista mõnda reeglit.
Suuremad keskraamatukogud võtavad tihti vastu vaid teatud žanre või uuemaid trükiseid, mis täiendavad nende olemasolevat kogu. Väiksemad maaraamatukogud aga võivad olla palju vastutulelikumad, kuna neil on sageli keerulisem uusi raamatuid eelarvepiirangute tõttu soetada. Seetõttu on alati soovitatav võtta raamatukoguga ühendust e-posti või telefoni teel, et uurida, kas neil on hetkel vajadust lisakirjanduse järele.
Mida silmas pidada:
- Raamatud peavad olema heas seisukorras – ilma rebenenud lehtede, hallituse või niiskuskahjustusteta.
- Raamatukogud eelistavad sageli teoseid, mis on avaldatud viimase 10–15 aasta jooksul.
- Nõukogudeaegne poliitiline kirjandus või väga vananenud teatmeteosed on raamatukogudele tihti koormaks, mitte täienduseks.
Taaskasutuskeskused ja heategevusorganisatsioonid
Kui raamatukogu sinu pakutavast huvitatud ei ole, on järgmine väga hea suund taaskasutuskeskused. Eestis tegutseb mitmeid organisatsioone, mis koguvad kasutatud kaupu, sealhulgas raamatuid, et suunata need uuesti ringlusesse. Nende müügist saadud tulu läheb tihti heategevuseks või keskuse ülalpidamiseks.
Sellised kohad nagu Uuskasutuskeskus või erinevad kohalikud heategevuslikud poed on suurepärased paigad. Seal leiavad sinu vanad raamatud uue kodu inimeste juures, kes hindavad taskukohast hinda ja soovivad lugemist taaskasutada. See on keskkonnasõbralik valik, mis vähendab prügi tekkimist.
Lisaks suurtele kettidele tasub silmas pidada ka väiksemaid kohalikke MTÜ-sid, kes korraldavad heategevuslikke müüke. Selliste müükide eesmärk on sageli toetada konkreetseid projekte, olgu selleks siis loomade varjupaigad või haridusalgatused. Sinu raamatud muutuvad sellisel juhul otsekui annetuseks heasse eesmärki.
Raamatute müük: Kuidas saada väärtuslike teoste eest õiglast hinda?
Kõik raamatud ei pea olema annetused. Mõnikord on riiulis teoseid, millel on ka rahaline väärtus – olgu tegemist haruldaste vanaraamatute, kollektsionääridele huvipakkuvate esmatrükkide või lihtsalt uuemate menukitega. Nende puhul on mõistlik proovida raamatuid müüa.
Kõige mugavam ja populaarsem viis on kasutada sotsiaalmeedia gruppe, mis on pühendunud raamatute müügile. Facebookis leidub kümneid gruppe nagu “Raamatute taaskasutus”, “Raamatute müük/vahetus” ja paljud teised. Nendes gruppides on sihtgrupp täpselt paigas – inimesed, kes otsivad lugemisvara.
Alternatiivina võib pöörduda antikvariaatide poole. Kui sul on kodus vanemat kirjandust või huvipakkuvat antikvaarset kraami, on professionaalne antikvariaat parim koht hindamiseks. Antikvariaatide töötajad tunnevad turgu ja oskavad öelda, kas sinu raamat on tõepoolest väärtuslik või on see pigem dekoratiivse väärtusega.
Raamatute ringlus: Raamatukapid ja tänavaraamatukogud
Kui soovid raamatutest kiiresti vabaneda ja samas teha head, on linnaruumis paiknevad raamatukapid suurepärane lahendus. Need toimivad “võta üks, pane teine” põhimõttel. See on äärmiselt demokraatlik ja vabameelne viis kirjandust jagada.
Eestis on paljudes parkides, bussijaamades ja kogukonnakeskustes raamatukapid. See on ideaalne lahendus ühe-kaks raamatut korraga ära anda. See annab võimaluse anda raamat edasi ilma suurema logistilise peavaluta. Siiski tuleks jälgida, et raamatukappi ei viidaks tervet kollektsiooni korraga, kuna see täidab kapi kiiresti ja teised lugejad ei pääse oma raamatutega ligi.
Kuidas hinnata, kas raamat on kõlblik?
Enne kui asud raamatuid ära andma või müüma, on hädavajalik teha kriitiline ülevaatus. Raamatute seisukord on määrav, kas neil on üldse lootust uuesti lugejateni jõuda. Paljud inimesed arvavad ekslikult, et “raamat on ju raamat” ja keegi ikka tahab seda, kuid tegelikult on teatud tingimused, mis muudavad raamatu prügiks:
- Hallitus ja niiskus: See on absoluutne “ei”. Hallitanud raamatud võivad levitada spoore ja kahjustada teisi raamatuid. Sellised raamatud tuleb kindlasti visata paberi ja papi konteinerisse või utiliseerida, mitte teistele edasi anda.
- Kahjurid: Kui märkate raamatus raamatutäisid, hõbekalasid või nende jälgi, tuleb selline teos koheselt isoleerida ja prügisse visata.
- Rebenenud ja puuduvad lehed: Kui raamatust puudub kriitiline osa sisu või on lehed nii katki, et lugemine on võimatu, pole sellel annetusena väärtust.
- Sisu aegumine: Vanad tehnilised juhendid, aegunud seadusekogud või vanad entsüklopeediad, mille teave on üle 20 aasta vana, on harva kellegi huvi.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kuhu viia raamatud, mida keegi ei taha?
Kui oled proovinud raamatukogusid, antikvariaate ja heategevusorganisatsioone, kuid keegi pole neist huvitatud, on viimane variant paberikonteiner. Raamatupaber on üldjuhul taaskasutatav, seega viska need paberi ja papi konteinerisse. Eemalda võimalusel kõvad kaaned, kui see on lihtne, kuid tänapäevane paberitööstus saab enamasti hakkama ka tervete raamatutega.
Kas ma saan raamatute annetamise eest tulumaksutagastust?
Eestis saavad eraisikud tulumaksutagastust teha vaid siis, kui nad teevad annetusi nimekirja kantud mittetulundusühingutele. Enamik taaskasutuskeskusi ei kuulu selle nimekirja. Seetõttu raamatute annetamine üldjuhul tulumaksusoodustust ei too. Kui annetad väga väärtusliku ja hinnalise kollektsiooni muuseumile või suurele raamatukogule, tasub nendega eraldi kokku leppida, kuid see on pigem erand.
Kuidas ma tean, kas mu raamat on väärtuslik?
Kõige lihtsam on kontrollida raamatu trükiaastat, kirjastust ja autori populaarsust. Väga vanad (enne 1900. aastat trükitud) raamatud võivad olla väärtuslikud. Samuti on otsingumootorid ja veebipõhised raamatupoed suureks abiks – sisesta raamatu ISBN või pealkiri ja vaata, kas seda on müügil ja mis hinnaga. Kui raamatut müüakse antikvariaatides, siis võib see olla huvipakkuv.
Kas on olemas kohti, kus võetakse raamatuid vastu ka suurtes kogustes?
Jah, mõned suuremad taaskasutusorganisatsioonid tulevad vajadusel suurema koguse puhul ise järele, kui tegemist on heas korras kirjandusega. Selleks tuleb aga ühendust võtta nende klienditeenindusega ja olukorda kirjeldada. Ära kunagi jäta kaste ukse taha ilma eelneva kokkuleppeta, see on ebaviisakas ja raamatud võivad ilmastiku tõttu hävida.
Eetilised kaalutlused raamatutest loobumisel
Raamatutest loobumine ei ole ainult praktiline küsimus, vaid ka moraalne. Me kõik oleme kuulnud lugusid sellest, kuidas väärtuslikke raamatukogusid on hävitatud, kuna keegi ei teadnud, mis nendega peale hakata. Enne drastiliste sammude astumist tasub kaaluda, kas sinu tutvusringkonnas ei ole noori lugejaid, koole või lapsehoidjaid, kes võiksid raamatutest rõõmu tunda.
Raamatukogud koolides on sageli alarahastatud ja oleksid väga tänulikud heas seisukorras lastekirjanduse või noortekirjanduse eest. See on viis, kuidas panustada tulevaste põlvede lugemisharjumustesse. Kui tunned, et raamatul on veel “hinge” sees, siis parim viis on leida sellele uus omanik, kes seda hindab. See vähendab vajadust toota uusi raamatuid, mis on omakorda keskkonnahoidlik tegu. Kokkuvõtteks võib öelda, et koduse riiuli kitsaks jäämine on tegelikult suurepärane võimalus kirjandust ringlusse suunata, aidates sellel elada edasi uutes lugemiselamustes.
