Investeerimine on oskus, mida võib omandada igaüks, sõltumata varasemast kogemusest või stardikapitali suurusest. Paljud inimesed arvavad ekslikult, et finantsturud on mõeldud vaid eliidile või majandusharidusega spetsialistidele, kuid tegelikkuses on tänapäevane maailm muutnud investeerimise kättesaadavamaks kui kunagi varem. Alustamine ei nõua suuri summasid, vaid pigem järjepidevust, distsipliini ja soovi õppida. See teekond algab teadlikkusest ja oma praeguse finantsseisu hindamisest, mis on vundament iga eduka investori jaoks. Selles artiklis vaatleme samm-sammult, kuidas ehitada üles oma investeerimisstrateegia ja vältida algajatele omaseid lõkse.
Finantstervis ja stardipositsioon
Enne kui asute oma raha aktsiatesse või fondidesse paigutama, on ülioluline teha põhjalik inventuur oma isiklikes rahaasjades. Investeerimine ei tohiks kunagi toimuda võlgade arvelt, eriti kui tegemist on kõrge intressiga tarbimislaenudega. Esimene reegel on luua finantsiline puhver ehk “mustade päevade fond”. See peaks katma vähemalt kolme kuni kuue kuu hädavajalikud elamiskulud. Kui olete selle summa kogunud, tunnete end investeerimisel tunduvalt kindlamalt, sest te ei pea müüma oma varasid ebasoodsal ajal, kui ootamatu remont või töökaotus peaks teie elus ootamatult aset leidma.
Samuti on oluline mõista oma riskitaluvust. Kas olete valmis nägema oma portfelli väärtuse kukkumist 20% võrra, kui teate, et pikaajaliselt võib see taas kasvada? Või tekitab igasugune kõikumine sinus unehäireid? Aus vastus nendele küsimustele aitab valida õigeid varaklasse, olgu nendeks siis stabiilsed indeksfondid, üksikaktsiad või hoopis kinnisvarapõhised investeeringud.
Põhimõisted, mida iga algaja peab teadma
Investeerimismaailm kubiseb keerulistest terminitest, kuid alustamiseks piisab mõne põhilise kontseptsiooni mõistmisest:
- Liitintress: See on investeerimise “kaheksas maailmaime”. Liitintress tähendab, et te teenite tulu mitte ainult oma esialgselt investeeritud summalt, vaid ka kogu eelnevalt teenitud intressilt ja kasvult. Aja jooksul kasvab see efekt plahvatuslikult.
- Hajutamine: Ära pane kõiki mune ühte korvi. Hajutamine tähendab erinevate varaklasside, geograafiliste piirkondade ja majandussektorite kombineerimist, et vähendada riske.
- Indeksfondid: Need on fondid, mis jälgivad mõnda turuindeksit (näiteks S&P 500 või MSCI World). Need on suurepärane valik algajale, sest nad pakuvad odavat ja laia hajutatust ilma vajaduseta analüüsida iga ettevõtet eraldi.
- Kulud ja tasud: Iga protsent, mida maksate haldustasudeks, vähendab teie pikaajalist lõpptulemust. Otsige madala kulutasemega (TER – Total Expense Ratio) tooteid.
Eesmärkide seadmine: miks sa investeerid?
Investeerimine ilma konkreetse eesmärgita on nagu autoga sõitmine ilma sihtkohata. Te võite küll edasi liikuda, kuid te ei tea kunagi, millal olete kohale jõudnud. Eesmärgid jagunevad üldiselt kolme kategooriasse:
- Lühiajalised eesmärgid (1-3 aastat): näiteks reisi jaoks raha kogumine või suurema kodumasina ostmine. Siin on eelistatud madala riskiga instrumendid nagu hoiused või lühiajalised võlakirjad.
- Keskmise pikkusega eesmärgid (3-10 aastat): näiteks sissemakse kogumine kodu jaoks või laste hariduskulud. Siin võib portfell olla juba julgem, sisaldades rohkem aktsiaid.
- Pikaajalised eesmärgid (10+ aastat): peamiselt pensionipõlveks valmistumine. See on aeg, kus saate nautida liitintressi täit võimu ja hoida suuremat osa varadest aktsiaturul.
Investeerimise tööriistad Eestis
Eestis on investeerimine muutunud väga mugavaks. Esimene samm on avada investeerimiskonto, mis võimaldab edasi lükata tulumaksu maksmist kuni hetkeni, mil otsustate kasumi välja võtta. Enamik Eesti suuremaid panku pakub mugavaid lahendusi ja madalaid tehingutasusid.
Lisaks traditsioonilistele pankadele on populaarsust kogunud erinevad investeerimisplatvormid. Oluline on siiski veenduda, et valitud platvorm on usaldusväärne ja reguleeritud. Uurige alati, kas teenusepakkujal on vajalikud litsentsid ja millised on nende turvameetmed. Samuti võiks vaadata, kas nad pakuvad mugavat ülevaadet teie portfelli tootlikkusest, mis on oluline tööriist teie edu mõõtmiseks.
Regulaarsus kui edufaktor
Üks kõige levinumaid vigu, mida algajad teevad, on püüd “turgu ajastada”. See tähendab üritamist osta siis, kui hinnad on kõige madalamad, ja müüa tipus. Isegi professionaalsed investorid ebaõnnestuvad selles enamasti. Selle asemel on palju efektiivsem strateegia “dollar-cost averaging” ehk regulaarne investeerimine. Investeerides iga kuu fikseeritud summa, ostate turu tõusude ajal vähem osakuid ja languste ajal rohkem. See silub turukõikumisi ja võtab ära emotsionaalse stressi, mis kaasneb igapäevase graafikute jälgimisega.
Korduma kippuvad küsimused
Kui palju raha on vaja, et investeerimist alustada?
Tänapäeval saab alustada isegi ühe euroga. Olulisem kui summa suurus on regulaarsus. Isegi väikesed summad kasvavad aastakümnete jooksul tänu liitintressile märkimisväärseks kapitaliks.
Kas ma pean maksude pärast muretsema?
Eestis on kasutusel investeerimiskonto süsteem, mis on väga soodne. See tähendab, et te maksate tulumaksu alles siis, kui võtate oma investeeringutest teenitud kasumi investeerimiskontolt välja. Kuni raha kontol ringleb ja uuesti investeeritakse, maksukohustust ei teki.
Kas ma peaksin investeerima üksikaktsiatesse või indeksfondidesse?
Algajale soovitatakse pea alati indeksfonde. Need pakuvad kohest hajutatust, on odavamad ja nõuavad palju vähem aega kui üksikettevõtete analüüsimine. Üksikaktsiatega tegelemine nõuab põhjalikku finantskirjaoskust ja kannatlikkust.
Kuidas ma tean, kas fond või aktsia on hea?
Hea investeering vastab teie riskitaluvusele ja eesmärkidele. Fondide puhul vaadake nende ajaloolist tootlust, kuid pidage meeles, et see ei garanteeri tulevasi tulemusi. Kõige olulisem on vaadata fondi jooksvaid kulusid – mida madalamad, seda rohkem raha jääb pikas perspektiivis teile.
Kui tihti peaksin oma portfelli kontrollima?
Liiga tihe kontrollimine tekitab tarbetut ärevust. Pikaajalisele investorile piisab portfelli ülevaatamisest kord kvartalis või isegi kord aastas. See aitab hoida fookust pikemaajalisel strateegial ja vältida impulsiivseid otsuseid.
Psühholoogia roll investeerimisel
Investeerimine on 20% matemaatikat ja 80% psühholoogiat. Suurim vaenlane ei ole turu krahh, vaid teie enda emotsioonid. Hirm pani paljusid 2008. aasta finantskriisi ajal aktsiaid müüma, just siis, kui need olid kõige odavamad. Ahnus võib aga sundida teid ostma ülekuumenenud “kuumi” aktsiaid, mis on juba tipptasemel. Edukad investorid suudavad jääda rahulikuks, kui turg kõigub, sest nad usaldavad oma valitud strateegiat. Nad teavad, et turgude lühiajaline kõikumine on normaalne osa majandustsüklist. Kui suudate oma emotsioonid kontrolli all hoida, olete juba suurema osa teistest investoritest edestanud. See nõuab harjutamist, kuid aja jooksul õpite “mürast” mööda vaatama ja keskenduma sellele, mis on tegelikult oluline – teie varade pikaajalisele kasvule ja teie kui investori arengule.
