Eesti keele kirjavahemärgistus tekitab paljudes kirjutajates kõhklusi, eriti kui tegemist on liitlausetega, kus kasutatakse erinevaid sidesõnu. Üks sagedasemaid komistuskivisid on kahtlemata sidesõnapaar “nii … kui ka”, mis on oma olemuselt rinnastav ja väljendab loetelu või paralleelsust. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et koma panemine sellise konstruktsiooni ette on loomulik, siis keeleliselt on reeglid siinkohal üsna kindlad ja sageli üllatavalt lihtsad. Selles artiklis süveneme põhjalikult sellesse, millal ja miks me koma kasutame, kuidas vältida levinud vigu ning millised on nüansid, mis eristavad korrektset kirjaviisi ebakindlast stilistikast.
Mis on sidesõna “nii … kui ka” olemus?
Sidesõna “nii … kui ka” on eesti keeles rinnastav sidend, mis seob omavahel kaht või enamat samaväärset lauseliiget või osalauset. Erinevalt vastandavatest sidesõnadest nagu “aga”, “kuid” või “vaid”, ei loo “nii … kui ka” lauses vastandust, vaid rõhutab hoopis nende kahe elemendi samaaegset kehtivust. See tähendab, et “nii … kui ka” toimib võimendava liitkonjunktsioonina.
Keeleliselt vaadeldakse seda konstruktsiooni kui ühtset tervikut. Kui me ütleme: “Mulle meeldivad nii õunad kui ka pirnid”, siis ei ole tegemist kahe eraldiseisva väitega, mida peaks komaga lahutama, vaid ühe tervikliku loeteluga. See ongi peamine põhjus, miks paljud kirjutajad eksivad – nad tajuvad loetelu koma vajadusena, kuigi keeleloogika ütleb vastupidist.
Koma kasutamine lauseliikmete vahel
Kõige levinum reegel on lihtne: kui “nii … kui ka” ühendab kaht lauseliiget, siis koma nende vahele ei panda. See kehtib nii aluste, öeldiste, sihitiste kui ka muude lauseliikmete puhul.
- Näide 1: Ta ostis poest nii piima kui ka leiba. (Koma pole vaja, sest ühendatakse kaks sihitist.)
- Näide 2: See üritus oli nii hariv kui ka lõbus. (Koma pole vaja, sest ühendatakse kaks öeldistäidet.)
- Näide 3: Nii õpilased kui ka õpetajad osalesid aktiivselt. (Koma pole vaja, sest ühendatakse kaks alust.)
Oluline on siinjuures mõista, et kogu konstruktsioon “nii … kui ka” moodustab terviku. Kui me lisaksime koma sõna “kui” ette, lõhuksime me selle konstruktsiooni loogilise ühtsuse. Kujutage ette, et “nii” ja “kui ka” on nagu klambrid, mis hoiavad loetelu koos. Kui me paneme klambrite vahele koma, siis kaotab kogu väljend oma tervikliku tähenduse.
Kas koma võib kunagi “nii … kui ka” vahel esineda?
Siinkohal tekib paljudel küsimus: kas kunagi tohib koma panna? Vastus on peaaegu alati eitav, kui tegemist on ühe ja sama lauseliigi ühendamisega. Siiski on erandlikke olukordi, kus lauseehitus võib sundida koma kasutama, kuid need on tingitud pigem lause sisemisest struktuurist, mitte sidesõnast endast.
Näiteks kui “nii … kui ka” vahele jääb pikk ja keeruline lisand või laiend, mis nõuab eraldamist, võib tekkida olukord, kus koma satub sidesõna lähedusse. Kuid see ei ole koma “nii … kui ka” reegli tõttu, vaid lause üldise kirjavahemärgistuse loogika pärast. Professionaalses tekstiloomes tuleks selliseid lauseid vältida, sest need muutuvad raskesti loetavaks. Parem on lauset ümber sõnastada, et vältida kirjavahemärkide kuhjumist ühte kohta.
Levinud vead ja nende parandamine
Kõige sagedasem viga, mida toimetajad märkavad, on koma lisamine “kui ka” ette. See tuleneb sageli ekslikust arusaamast, et iga loetelu peab olema komadega eraldatud. Eesti keeles on aga loetelude kirjavahemärgistus keerukam kui inglise keeles.
Kui teil on loetelus rohkem kui kaks elementi, näiteks “nii A, B kui ka C”, siis koma pannakse A ja B vahele, kuid “kui ka” ette koma ikkagi ei panda. See on reegel, mida paljud kipuvad unustama. Vaatame seda lähemalt:
Vale näide: Ta õppis nii matemaatikat, ajalugu, kui ka geograafiat. (Koma pärast ajalugu on üleliigne ja rikub reeglit.)
Õige näide: Ta õppis nii matemaatikat, ajalugu kui ka geograafiat.
Selle reegli taga on asjaolu, et “nii” seob esimese elemendi ja “kui ka” seob viimase elemendi. Seega moodustavad nad ühtse raamistiku kogu loetelule. Koma kasutatakse vaid loetelu elementide vahel, kuni jõutakse viimase elemendini, mida sissejuhatab “kui ka”.
Millal kasutada “nii … kui ka” asemel muid sidesõnu?
Vahel võib tekkida küsimus, kas “nii … kui ka” on ikka kõige õigem valik. Kui loetelu on väga pikk või kui soovite rõhutada vastandust, võib see konstruktsioon muutuda kohmakaks. Sellistel juhtudel on mõistlik kaaluda alternatiive.
Kui soovite rõhutada hoopis valikuvõimalust, kasutage “kas … või”. Kui soovite lisada midagi juurde, võite kasutada “lisaks … veel”. “Nii … kui ka” sobib kõige paremini siis, kui soovite rõhutada kvantiteeti, koosolu või samaaegset kehtivust. Näiteks on suurepärane kasutada seda fraasi turundustekstides, et rõhutada toote mitmekülgseid omadusi: “See telefon on nii võimas kui ka elegantne.”
Kirjavahemärkide loogika liitlausetes
Kui “nii … kui ka” ühendab kahte osalauset, mis on pikad ja sisaldavad omakorda täiendeid, võib koma vajadus muutuda küsitavaks. Siiski, keeletoimetajad soovitavad ka sel juhul komast hoiduda, kui võimalik. Kui aga osalaused on väga pikad ja koma puudumine raskendab teksti mõistmist, on lubatud kasutada koma osalausete piiril, kuid see ei ole otseselt seotud “nii … kui ka” sidesõnaga.
Tegelikult on eesti keeles “nii … kui ka” puhul koma puudumine üks väheseid kindlaid reegleid, mis aitab teksti puhastada ja muuta see visuaalselt selgemaks. Mida vähem on lauses tarbetuid komasid, seda sujuvam on lugemisprotsess. See on eriti oluline veebitekstide puhul, kus lugeja skaneerib teksti kiiresti ega taha komistada liigsete kirjavahemärkide otsa.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas “nii … kui ka” ees tohib olla koma?
Üldjuhul mitte. “Nii … kui ka” on terviklik konstruktsioon. Koma võib esineda vaid siis, kui lause üldine struktuur nõuab seda mingil muul põhjusel, kuid otse sidesõna enda ette koma panemine on viga.
Mida teha, kui loetelus on kolm või enam elementi?
Kasutage komasid elementide vahel, kuid jätke “kui ka” ette koma panemata. Näiteks: “Me vajame nii vett, toitu kui ka varustust.”
Kas “kui ka” ette tohib koma panna, kui lause on väga pikk?
Isegi pikkade lausete puhul on koma lisamine “kui ka” ette grammatiliselt vale. Parem on lause ümber sõnastada, et see oleks lühem ja selgem, selle asemel et proovida komadega lause struktuuri parandada.
Kas “nii … kui ka” saab kasutada ka eitavas lauses?
Jah, saab küll, kuid sagedamini kasutatakse eitavas lauses konstruktsiooni “ei … ega ka”. Näiteks: “Ta ei söönud ei suppi ega praadi.” “Nii … kui ka” kasutamine eituses on võimalik, kuid see peab olema kontekstuaalselt õigustatud ja sageli viitab see siiski positiivsele loetelule.
Kuidas vältida vigu “nii … kui ka” kasutamisel?
Lihtsaim nipp on lugeda lauset valjusti. Kui tunnete, et koma on vajalik, sest hingate, siis on lause ilmselt liiga pikk või keeruline. Sellisel juhul proovige lause tükeldada või kasutada teisi sidesõnu, mis ei nõua nii keerukat konstruktsiooni.
Stilistilised soovitused selgeks eneseväljenduseks
Lisaks korrektsetele kirjavahemärkidele on oluline pöörata tähelepanu ka sellele, kuidas me seda sidesõna oma tekstis kasutame. Liigne “nii … kui ka” kasutamine võib muuta teksti monotoonseks. Kui te märkate, et iga teine lause algab või sisaldab seda fraasi, on aeg sõnavara mitmekesistada.
Proovige kasutada sünonüüme või alternatiivseid lauseehitusi. Näiteks asemel “Nii A kui ka B on olulised” võite kirjutada “Nii A kui B omavad suurt tähtsust” (siinkohal märgime, et “ka” ärajätmine on samuti võimalik variant, kui soovite stiili muuta, kuigi tähendus on veidi erinev). Oluline on meeles pidada, et keel on dünaamiline ning kuigi reeglid on paigas, on kirjutaja eesmärk alati lugeja suunamine kõige selgema sõnumini.
Korrigeerimise faasis on hea mõte kasutada tekstitöötlusprogramme, kuid ärge usaldage neid pimesi. Automaatsed õigekirjakontrollid võivad mõnikord eksida just keeruliste sidesõnade puhul. Usaldage pigem oma keeletunnetust ja teadmisi, mida olete siit artiklist ammutanud. Kui kahtlete, lugege lause uuesti läbi ja mõelge, kas koma lisamine tõesti aitab tähendust selgitada või teeb see lugeja jaoks olukorra hoopis segasemaks. Enamikul juhtudel on vähem komasid parem kui rohkem, eriti kui tegemist on liitlausete ja nende osadega.
Lõpetuseks võiks öelda, et eesti keele kirjavahemärgistuse reeglid “nii … kui ka” puhul on loodud lihtsustama, mitte raskendama. Nende järgimine tagab, et teie tekst on professionaalne, ladus ja kergesti loetav. Ärge kartke kasutada seda konstruktsiooni, kuid olge teadlik komade kohast – või õigemini nende puudumisest. See väike detail eristab sageli harrastuskirjutajat vilunud professionaalist, kes tunneb oma keele nüansse ja oskab neid oskuslikult rakendada igas olukorras, olgu selleks ametlik kiri, blogipostitus või akadeemiline uurimustöö.
