Kass on paljudele inimestele mitte ainult lemmikloom, vaid täieõiguslik pereliige. Kui toome koju väikese kassipoja, ei taha me mõeldagi sellele päevale, mil peame temaga hüvasti jätma. Soovime, et meie nurrumootor oleks meiega võimalikult kaua, pakkudes seltsi, rõõmu ja lohutust. Kuid kui kaua kassid tegelikult elavad ja millised tegurid mõjutavad nende eluiga? Kuigi keskmine kassi eluiga on viimasel aastakümnel tänu veterinaarmeditsiini arengule ja parematele elutingimustele oluliselt tõusnud, mängib looma pikaealisuses suurt rolli omaniku teadlikkus ja hoolitsus. Selles artiklis vaatleme lähemalt, mida kujutab endast kassi elukaar ja milliseid konkreetseid samme saad sina astuda, et sinu neljajalgne sõber oleks terve ning rõõmsameelne veel pikki aastaid.
Kui vana on keskmine kass?
Üldiselt võime öelda, et keskmine toakass elab 12–18 aastat, kuid pole sugugi haruldane, kui hästi hoitud kassid tähistavad oma 20. sünnipäeva. On teada ka juhtumeid, kus kassid on elanud 25-aastaseks või isegi vanemaks, kuigi see on pigem erand kui reegel. Kassi eluiga mõjutab oluliselt see, kas tegemist on puhtalt toas elava kassiga või loomaga, kes pääseb vabalt õue.
Õues käivad kassid on statistiliselt tunduvalt lühema elueaga. See tuleneb otsestest ohtudest: kokkupõrked autodega, kaklused teiste loomadega, nakkushaigused, mürgistused või eksimine. Õues liikuvate kasside keskmine eluiga võib jääda vaid 3–5 aasta kanti, samas kui turvalises kodukeskkonnas elav kass võib elada kolm korda kauem. See on esimene ja kõige olulisem otsus, mida omanik saab teha oma lemmiku eluea pikendamiseks – hoida ta turvaliselt siseruumides või pakkuda kontrollitud õuealal liikumise võimalust.
Geneetika ja tõu mõju elueale
Kassi tõug võib samuti anda vihje tema eeldatava eluea kohta. Mõned tõud on tuntud oma pikaealisuse poolest, teistel aga esineb geneetilisi eelsoodumusi teatud haigustele, mis võivad eluiga lühendada. Näiteks on siiami kassid ja birma kassid sageli pikemaealised, elades sageli üle 15–18 aasta. Samas on mõnedel tõukoertel ja ka kassidel suurenenud risk südamehaiguste või neerupuudulikkuse tekkeks, mis on seotud aretusega.
Tõukassi soetamisel on oluline uurida kasvatajalt vanemate terviseajalugu. Vastutustundlikud kasvatajad teevad uuringuid, et vältida pärilike haiguste edasikandumist. Kuid olgem ausad – tavaline kodukass ehk “tõuta” kass on sageli geneetiliselt kõige vastupidavam. Kuna nende geenibaas on lai, ei ole neil tihti sissearetatud tõuhaigusi, mis on levinud spetsiifiliste tõugude puhul. See annab neile sageli eelise elada väga kõrge eani.
Õige toitumine kui pikaealisuse alustala
Toitumine on kassi tervise nurgakivi. Kassid on kohustuslikud lihasööjad, mis tähendab, et nad vajavad oma menüüsse loomset valku ja kindlaid aminohappeid, nagu tauriin. Vale toitumine viib sageli rasvumiseni, mis on tänapäeva kodukasside üks suurimaid terviseprobleeme. Ülekaalulisus koormab liigeseid, südant ja suurendab drastiliselt suhkruhaiguse ehk diabeedi riski.
Mida jälgida toiduvalikus?
- Kvaliteetne valk: Veendu, et toidu esimene koostisosa on liha, mitte teravili või loomse päritoluga kõrvalsaadused.
- Vedeliku tarbimine: Kassid on loomult vähejoodud loomad, sest nad on arenenud kõrbetingimustes. Seetõttu on märgtoit (konservid) sageli parem kui ainult kuivtoit, kuna see aitab hoida neerud töös ja ennetada kuseteede probleeme.
- Portsu kontroll: Ära lase kassil kogu päeva jooksul vabalt süüa. Mõõda toidukogused vastavalt looma aktiivsusele ja kaalule.
- Värskus: Puhas ja värske vesi peab olema alati kättesaadav. Paljud kassid eelistavad voolavat vett, mistõttu võib purskkaev olla hea investeering.
Regulaarne tervisekontroll ja ennetav ravi
Kassid on meistrid oma haigusi varjama. See on neile omane ellujäämisinstinkt – looduses ei tohi nõrk loom oma nõrkust näidata. Seetõttu, kui märkad, et kass käitub teisiti, võib haigus olla juba üsna kaugele arenenud. Siin tulebki mängu ennetav veterinaarkontroll.
Iga-aastane rutiinne kontroll on kohustuslik, eriti kui kass on üle 7-aastane. Selles eas loetakse kassi juba seenioriks. Veterinaar teeb vereanalüüsi, kontrollib hambaid, südant ja neerude tööd. Varajases staadiumis avastatud neeruhaigus või kilpnäärme ületalitlus on kontrollitavad, mis võib pikendada kassi eluiga aastaid. Samuti on hädavajalik kassi vaktsineerimine ja regulaarne parasiiditõrje – ka siis, kui kass ei käi õues, võivad sääsed või meie enda jalanõud tuua koju ohtlikke patogeene.
Hammaste tervis on kriitilise tähtsusega
Paljud kassiomanikud alahindavad hammaste ja igemete seisukorra mõju üldisele tervisele. Igemepõletik (gingiviit) ja hambakivi ei ole vaid halb hingeõhk. Bakterid, mis paljunevad suuõõnes, võivad sattuda vereringesse ja kahjustada siseelundeid, eriti südant ja neere. Kui näed, et kassi igemed on punased või tal on raskusi söömisega, on see märk kiirest vajadusest hambaarsti külastuseks. Hambapesu spetsiaalse kassi hambapasta ja harjaga võib tunduda väljakutsena, kuid see on üks parimaid kingitusi, mida saad oma kassi pikaealisusele teha.
Vaimne heaolu ja stressi vähendamine
Stress on kassi organismi jaoks kurnav. Krooniline stress võib põhjustada immuunsüsteemi nõrgenemist, käitumisprobleeme ja kuseteede põletikke. Kass vajab turvalist keskkonda, kus on piisavalt ruumi, peidukohti ja tegevust. Igavus on samuti vaenlane – kassi “töö” on jahtida, uurida ja mängida. Iga päev vähemalt 15–20 minutit aktiivset mängimist omanikuga aitab hoida kassi vaimselt virge ja füüselt heas vormis.
Kui sul on mitu kassi, siis veendu, et neil on piisavalt ruumi üksteisest eemalduda. Konfliktid ja territooriumi pärast võitlemine on suured stressiallikad. Samuti on oluline meeles pidada, et kassid on rutiini armastavad loomad. Suured muudatused kodus, nagu kolimine või uue pereliikme lisandumine, võivad kassi tasakaalust välja viia. Sel juhul võivad abiks olla feromoonipreparaadid, mis aitavad kassil end kodus rahulikumalt tunda.
KKK – Korduma kippuvad küsimused
Millal loetakse kassi vanaks?
Kassi peetakse seenioriks alates 7. eluaastast. See on aeg, mil tuleks sagedamini külastada loomaarsti, et jälgida võimalikke ealisi muutusi.
Kas kastreerimine või steriliseerimine mõjutab eluiga?
Jah, positiivselt. Kastreeritud ja steriliseeritud kassid elavad statistiliselt kauem, kuna see vähendab hormonaalset stressi, välistab suguelunditega seotud vähkkasvajate riski ning vähendab looma vajadust hulkuda ja kakelda.
Kuidas aru saada, et kassil on valud?
Kassid varjavad valu hästi, kuid märgid võivad olla: peitmine, vähenenud söögiisu, muutused käimises (lonkamine), iseloomu muutus (ärrituvus) või sagedasem magamine. Kui kass ei suuda enam hüpata kõrgematesse kohtadesse, võib see viidata liigesevaludele.
Kui palju vett peaks kass päevas jooma?
Kass vajab umbes 50 ml vett iga kehakaalu kilogrammi kohta. Kui ta sööb peamiselt märgtoitu, saab ta suure osa vedelikust kätte toiduga, kuid puhas vesi peab olema alati olemas.
Kas vanemat kassi on võimalik veel toitumisega aidata?
Kindlasti. Vanemate kasside jaoks on olemas spetsiaalsed seeniortoidud, mis on kergemini seeditavad, sisaldavad liigeste toetuseks vajalikke aineid ja on madalama fosforisisalduksed, et säästa vananevaid neere.
Keskkonnatingimuste kohandamine eakale kassile
Kui sinu kass on jõudnud väärikasse ikka, vajab ta oma elukeskkonnas mõningaid kohandusi. Eakad kassid võivad kannatada artriidi või nägemise halvenemise all. Sa saad nende elu mugavamaks muuta, tehes järgmisi samme:
- Madalamad ronimiskohad: Aseta kassi lemmikmagamiskohad madalamale, et ta ei peaks kõrgele hüppama.
- Libisemiskindlad pinnad: Kui kodus on libedad põrandad, lisa nendele matid, et kassil oleks kergem ja turvalisem kõndida.
- Ligipääsetavus: Veendu, et liivakasti ääred ei oleks liiga kõrged ja et sinna pääsemine oleks mugav ka siis, kui liikuvus on piiratud.
- Soojus: Vanemad kassid tunnevad kiiremini külma. Paku neile soojasid lamamiskohti, näiteks radiaatori lähedal või soojenduspatjadel.
- Valgustus: Kui kassi nägemine on halvenenud, hoia öösel kodus väike hämar valgustus, et ta orienteeruks paremini.
Armastus ja tähelepanu on aga kõige tähtsamad tegurid. Mida vanemaks kass saab, seda rohkem hindab ta sinu lähedust, rahulikku paitamist ja lihtsalt koosolemist. Sinu tähelepanelik pilk märkab muutusi kassi käitumises varem kui keegi teine ja just see õigeaegne sekkumine võib kinkida sulle mitmeid lisakuusid või aastaid koos oma armsa lemmikuga. Hoolitse tema eest, paku talle kvaliteetset elu ja ta tänab sind oma nurrumisega veel kaua.
