Madal vererõhk ehk hüpotensioon võib paljude jaoks tunduda pigem õnnistusena kui probleemina, eriti kui arvestada, kui palju kõneldakse kõrge vererõhu ohtudest. Siiski võivad inimesed, kelle vererõhk on püsivalt madal või kes kogevad äkilisi vererõhulangusi, tunda märkimisväärset ebamugavust. Pearinglus, minestustunne, väsimus ja keskendumisraskused on vaid mõned sümptomid, mis võivad igapäevast elu tugevalt häirida. Kui tunnete end tihti nõrgana või märkasite, et püsti tõustes läheb silme eest mustaks, on oluline mõista, mis teie kehas toimub ja kuidas vererõhku ohutult ning looduslikult stabiliseerida.
Mis on madal vererõhk ja millal see muret teeb?
Meditsiinilises mõttes loetakse madalaks vererõhuks seisundit, kus näidud on alla 90/60 mmHg. Oluline on aga mõista, et “madal” on suhteline mõiste. Paljudele inimestele on vererõhk 100/65 mmHg täiesti normaalne ja nad tunnevad end suurepäraselt. Probleem tekib siis, kui madala vererõhuga kaasnevad sümptomid, mis viitavad sellele, et aju ja teised elutähtsad organid ei saa piisavalt hapnikurikka verega varustatud.
Sümptomid, mida tasub jälgida, on järgmised:
- Pearinglus või peapööritus, eriti kiirel tõusmisel (ortostaatiline hüpotensioon).
- Minestamine või minestustunne.
- Udune nägemine või “mustad täpid” silme ees.
- Krooniline väsimus ja energiapuudus.
- Keskendumisraskused ja “ajus udu”.
- Iiveldus.
- Külmad käed ja jalad, isegi soojas ruumis.
Kui need nähud on püsivad või süvenevad, on esmane samm konsulteerida perearstiga, et välistada tõsisemad terviseprobleemid, nagu südamehaigused, kilpnäärme alatalitlus, aneemia või ravimite kõrvaltoimed.
Toitumine kui vererõhu regulaator
Üks kõige lihtsamaid ja ohutumaid viise vererõhu kergitamiseks on oma toitumisharjumuste ülevaatamine. Erinevalt kõrgest vererõhust, kus soovitatakse soola piirata, võib madala vererõhu korral väike soolatarbimise suurendamine aidata vererõhku tõsta, kuna sool seob kehas vett ja suurendab veremahtu. Siiski tuleb siinkohal olla ettevaatlik – liigne sool ei ole pikas perspektiivis tervislik, mistõttu tuleks seda teha mõõdukalt ja eelistatavalt arsti soovitusel.
Vedeliku tarbimine ja selle olulisus
Vedelikupuudus ehk dehüdratsioon on üks levinumaid põhjuseid, miks vererõhk langeb. Vesi aitab hoida veremahtu piisavalt kõrgena. Kui kehas on liiga vähe vedelikku, langeb veremaht, mis omakorda langetab vererõhku. Madala vererõhuga inimesed peaksid jälgima, et nad jooksid päeva jooksul piisavalt vett, eriti kuuma ilmaga või füüsilise koormuse ajal. Mõnikord võib lisaks puhtale veele kasu olla elektrolüütidega jookidest, mis aitavad vedelikul paremini kehas püsida.
Väikesed, kuid sagedased toidukorrad
Pärast suurt toidukorda suunab keha suurema osa verest seedesüsteemi, mis võib mõnedel inimestel põhjustada vererõhu langust (nimetatakse postprandiaalseks hüpotensiooniks). Selle vältimiseks on soovitatav süüa sagedamini, kuid väiksemate portsjonite kaupa. Eriti tähelepanelik tasub olla süsivesikuterikaste toitude suhtes, kuna nende seedimine võib vererõhku enam mõjutada kui valgurikkad toidud.
Elustiilimuutused vererõhu tõstmiseks
Lisaks toitumisele mängivad olulist rolli igapäevased harjumused. Väikeste muudatustega on võimalik saavutada pikaajaline ja stabiilne tulemus.
Liikumisviisid ja asendimuutused
Üks kõige levinumaid probleeme on peapööritus püsti tõustes. Seda nimetatakse ortostaatiliseks hüpotensiooniks. Selle vältimiseks:
- Tõuse voodist või toolilt aeglaselt. Istu hetkeks voodiservale, liiguta jalgu ja alles siis tõuse püsti.
- Kui pead pikalt seisma, proovi liigutada varbaid, pingutada säärelihaseid või aeg-ajalt sammuda. See aitab verel jalgadest südamesse tagasi pumbata.
- Ristatud jalgadega istumine võib samuti aidata vererõhku veidi tõsta, kuna see surub veene kokku ja soodustab vere tagasivoolu südamesse.
Kompressioonsukad
Kuigi kompressioonsukki seostatakse sageli veenilaienditega, on need väga tõhusad ka madala vererõhu puhul. Need avaldavad jalgadele survet, mis takistab verel jalgadesse “seisma” jäämist ja aitab hoida seda suuremas ringluses, mis tõstab üldist vererõhku.
Looduslikud vahendid ja toidulisandid
Enne mis tahes toidulisandite kasutamist on oluline rääkida arstiga, eriti kui tarbite juba muid ravimeid. Siiski on mõned looduslikud vahendid, mida on traditsiooniliselt kasutatud vererõhu toetamiseks.
- Kofeiin: Kohv ja tee võivad pakkuda kiiret, kuid ajutist vererõhu tõusu. See on kasulik juhul, kui tunnete ootamatut nõrkust, kuid ei tohiks muutuda ainsaks “raviks”.
- B12-vitamiin ja folaadid: Aneemia on üks madala vererõhu põhjustajaid. Kui vereanalüüsid näitavad B12-vitamiini või folaatide puudust, aitab nende taseme korrigeerimine toidulisanditega oluliselt parandada ka vererõhu näitusid.
- Lagritsajuur: Lagritsajuur sisaldab glütsürritsiini, mis võib tõsta vererõhku, aidates kehal naatriumi kinni hoida ja kaaliumit väljutada. Seda tuleks aga tarbida väga ettevaatlikult, kuna liigne tarbimine võib viia liiga kõrge vererõhu ja kaaliumipuuduseni.
Korduma kippuvad küsimused
Kas madal vererõhk on ohtlik?
Enamikul juhtudel ei ole madal vererõhk ohtlik, kui see on inimese jaoks loomulik ja ei põhjusta sümptomeid. Ohtlikuks muutub see siis, kui järsk vererõhulangus põhjustab minestamist ja kukkumisest tingitud traumasid või kui aju ei saa piisavalt hapnikku.
Kas füüsiline aktiivsus aitab madala vererõhu vastu?
Jah, regulaarne aeroobne treening (kõndimine, ujumine, rattasõit) aitab parandada südame-veresoonkonna tööd ja vereringet, mis on pikas perspektiivis väga kasulik vererõhu stabiliseerimiseks.
Millal peaks pöörduma arsti poole?
Arsti poole peaks pöörduma siis, kui madala vererõhuga kaasnevad sümptomid (peapööritus, minestamine), kui need on tekkinud äkki või kui olete hakanud tarvitama uusi ravimeid, mis võivad vererõhku mõjutada.
Kas ma peaksin sööma rohkem soola?
Madala vererõhu korral võib väike soolatarbimise suurendamine olla abiks, kuid see peaks toimuma mõistlikes piirides. Enne toidulaua drastilist muutmist on soovitav konsulteerida perearstiga, eriti kui teil on ka teisi terviseprobleeme.
Millised ravimid võivad põhjustada madalat vererõhku?
Paljud ravimid, sealhulgas diureetikumid, beeta-blokaatorid, mõned antidepressandid ja ravimid Parkinsoni tõve raviks, võivad kõrvaltoimena põhjustada vererõhu langust. Kui kahtlustate, et teie ravimid on põhjuseks, rääkige sellest kindlasti oma raviarstiga – ärge kunagi lõpetage ravimite võtmist omal käel.
Õige tegutsemine ootamatu peapöörituse korral
Kui tunnete äkilist pearinglust või tunnete, et olete minestamas, on kõige olulisem tegutseda kiiresti, et vältida kukkumist. Kõigepealt heitke kohe pikali ja tõstke jalad südamest kõrgemale. See soodustab vere voolamist tagasi ajju. Kui pikaliheitmine pole võimalik, istuge maha ja painutage pea põlvede vahele. Ärge püüdke püstiseisvaks jääda või kõndida, kui tunnete end ebakindlalt. Pärast peapöörituse möödumist tõuske üles äärmiselt aeglaselt ja toetuge vajadusel stabiilsele esemele. Need lihtsad võtted aitavad kehal vererõhku kiiresti stabiliseerida ja kaitsevad teid ohtlike traumade eest.
