Mis on B-gripp ja kuidas seda ära tunda? Sümptomid ja ravi

Iga-aastane gripihooaeg toob endaga kaasa palju küsimusi ja muresid, eriti kui jutt käib erinevatest gripiviiruse tüüpidest. Kuigi gripp on paljudele tuttav kui tüütu ja kurnav haigus, on oluline mõista, et gripp ei ole ühtne ja muutumatu haigustekitaja. Gripiviirused jagunevad peamiselt A- ja B-tüübiks ning just B-gripp on see, mis võib igal talvel põhjustada märkimisväärseid terviseprobleeme nii lastel kui ka täiskasvanutel. Erinevalt A-gripist, mis põhjustab sageli ulatuslikke pandeemiaid ja levib kiiresti loomade ning inimeste vahel, on B-gripp peaaegu eranditult inimeste haigus, mis ringleb meie seas pidevalt, kuid mille intensiivsus võib aastati märgatavalt erineda.

Mis on B-gripp täpsemalt?

B-gripp ehk gripiviirus tüüp B on üks kolmest peamisest gripiviiruse perekonnast, mis nakatavad inimesi. See viirus on oma loomult evolutsiooniliselt stabiilsem kui A-gripp, mis tähendab, et see ei muteeru nii kiiresti ega põhjusta ülemaailmseid pandeemiaid. Siiski ei tohiks B-grippi alahinnata, sest see on võimeline põhjustama tõsiseid tüsistusi, haiglaravi vajadust ja väga ebameeldivaid sümptomeid, mis kestavad kaua.

B-gripil on kaks peamist liini (nn lineages), mida nimetatakse B/Victoria ja B/Yamagata. Need liinid ringlevad sageli samaaegselt, mistõttu on vaktsiinide tootmine nende vastu keeruline protsess – teadlased peavad igal aastal ennustama, milline neist tüvedest domineerima hakkab. See on ka põhjus, miks gripivaktsiinid on tänapäeval enamasti neljavalentsed, sisaldades kaitset mõlema B-gripi liini vastu.

B-gripi sümptomid ja äratundmine

Üks kõige sagedasemaid küsimusi on see, kuidas eristada B-grippi tavalisest külmetusest või A-gripist. Tõde on see, et kliiniliselt on A- ja B-gripi sümptomid vägagi sarnased ning ilma laboratoorse analüüsita on neid praktiliselt võimatu üksteisest eristada. Siiski on B-gripile iseloomulikud teatud nähud, mis ilmnevad äkiliselt:

  • Kõrge palavik: Tavaliselt algab B-gripp väga kiiresti tõusva palavikuga, mis võib ulatuda 38–40 kraadini. Palavik püsib sageli kolm kuni neli päeva.
  • Intensiivne lihas- ja liigesevalu: See on üks gripi tunnusmärke. Inimene tunneb ennast kui “rongiga üle sõidetuna”, kus iga kehaosa valutab.
  • Kurnav väsimus: Üldine nõrkus on B-gripi puhul väga väljendunud. Patsient ei suuda tihti voodist tõusta ega igapäevaste toimetustega tegeleda.
  • Kuiv ja valulik köha: Köha on sageli pikaajaline ja ärritav, mis võib põhjustada rinnus valulikkust.
  • Peavalu: Intensiivne ja sageli pulseeriv peavalu on väga levinud.
  • Seedetrakti sümptomid: Kuigi grippi peetakse hingamisteede haiguseks, esinevad B-gripi puhul, eriti lastel, sageli iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus.

Kui külmetushaiguse korral sümptomid tekivad aeglaselt – algab ehk kurguvalu või nohu ning palavik on pigem madal – siis B-gripi puhul tunneb inimene end hommikul veel tervena, kuid õhtuks võib ta olla juba kõrge palavikuga voodis. See äkilisus on oluline vihje, et tegemist võib olla gripiga.

Kuidas B-gripp levib ja kui kaua ollakse nakkusohtlik?

B-gripp levib peamiselt piisknakkuse teel. See tähendab, et kui nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib, paiskuvad õhku viirusosakesed, mida läheduses viibijad võivad sisse hingata. Samuti võib viirus levida saastunud pindade kaudu – kui puudutate ukselinki, mida on puudutanud haige inimene, ja viite seejärel käed näole, silmadele või suule, on nakatumise tõenäosus suur.

Inimene muutub nakkusohtlikuks juba ühe päeva jooksul enne esimeste sümptomite ilmnemist. See ongi gripi peamine oht: levitame haigust teadmata, et oleme ise nakatunud. Täiskasvanud on nakkusohtlikud tavaliselt 5–7 päeva pärast haiguse algust, kuid lapsed võivad viirust eritada pikemalt, vahel isegi kuni kaks nädalat.

Võimalikud tüsistused, mida B-gripp võib kaasa tuua

Kuigi enamik inimesi paraneb B-gripist täielikult 1–2 nädalaga, võib viirus nõrgestada immuunsüsteemi sedavõrd, et tekivad tüsistused. Kõige sagedamini esineb bakteriaalne kopsupõletik, mida iseloomustab palaviku uuesti tõusmine pärast lühikest paranemisperioodi. Muudeks tüsistusteks on:

  1. Kõrvapõletik: Eriti sagedane väikelastel, kellel on kuulmekäigud kitsamad ja anatoomiliselt soodsamad põletike tekkeks.
  2. Sinusiit ehk põskkoopapõletik: Püsiv nohu ja survetunne näopiirkonnas.
  3. Müosiit: Lihaste põletik, mis põhjustab tugevat valu, eriti jalgades, muutes kõndimise raskeks või võimatuks. See on B-gripile omasem kui A-gripile.
  4. Müokardiit: Südamelihase põletik, mis on haruldane, kuid tõsine tüsistus, nõudes alati arstiabi.
  5. Olemasolevate krooniliste haiguste ägenemine: Näiteks astma, südamepuudulikkus või diabeet võivad gripi ajal märgatavalt halveneda.

Kuidas ravida B-grippi ja leevendada sümptomeid?

B-gripi ravi keskendub peamiselt sümptomite leevendamisele, kuna viirusevastased ravimid on efektiivsed vaid juhul, kui neid manustatakse 48 tunni jooksul pärast sümptomite ilmnemist. Antibiootikumid grippi ei ravi, sest gripp on viirusnakkus, mitte bakteriaalne haigus. Antibiootikume kirjutatakse välja vaid juhul, kui on tekkinud bakteriaalne tüsistus.

Kodus paranemiseks on oluline järgida järgmisi juhiseid:

  • Puhkus: Keha vajab kogu energiat võitluseks viirusega. Ärge proovige haigena tööl või koolis käia – see ei ole kasulik ei teile ega teistele.
  • Vedeliku tarbimine: Palavikuga kaasneb organismi dehüdratsioon. Jooge rohkelt vett, taimeteed, lahjendatud mahla või puljongit.
  • Palaviku alandamine: Paratsetamool või ibuprofeen aitavad vähendada palavikku ja leevendada lihasvalusid. Järgige alati pakendil olevat annustamisjuhendit.
  • Niiske õhk: Kuiv toas õhk ärritab hingamisteid ja süvendab köha. Kasutage õhuniisutajat või asetage radiaatorile märg rätik.

Millal peaks arsti poole pöörduma?

Enamikul juhtudel möödub B-gripp koduse raviga, kuid on olukordi, kus arstlik sekkumine on hädavajalik. Pöörduge kindlasti arsti poole, kui esinevad järgmised ohumärgid:

  • Hingamisraskused või õhupuudus.
  • Valu või surve rindkeres.
  • Pikaajaline, enam kui 3–4 päeva kestev kõrge palavik, mis ei allu ravimitele.
  • Segadusseisund või uimasus.
  • Sümptomite kadumine ja seejärel nende äkiline naasmine koos raskema köha ja palavikuga.
  • Väikelastel: keeldumine joomisest, loidus, vähene uriinieritus.

Korduma kippuvad küsimused B-gripi kohta

Kas B-gripp on ohtlikum kui A-gripp?

Ei saa öelda, et B-gripp oleks otseselt ohtlikum. A-gripp on tuntud oma võime poolest põhjustada pandeemiaid ja kiireid haigestumiste laineid. B-gripp põhjustab aga sageli tõsiseid haigusjuhte just lastel ja noorukitel. Mõlemad võivad olla väga kurnavad ja põhjustada tüsistusi.

Kas vaktsiin kaitseb B-gripi eest?

Jah, iga-aastane gripivaktsiin sisaldab tüvesid, mis on suunatud just nende B-gripi liinide vastu, mis teadlaste hinnangul sel hooajal levima hakkavad. Vaktsineerimine on kõige tõhusam viis raske haigestumise ja tüsistuste vältimiseks.

Kas B-grippi võib põdeda mitu korda ühe hooaja jooksul?

Kuna B-gripil on kaks erinevat liini (Victoria ja Yamagata), on teoreetiliselt võimalik nakatuda ühe liiniga ja hiljem teise liiniga, kuid see on siiski pigem erandlik. Pärast haiguse põdemist tekib organismis vastava tüve vastu ajutine immuunsus.

Kaua B-gripi põdemine aega võtab?

Äge haigusfaas kestab tavaliselt 3–7 päeva. Kuid täielik taastumine ja väsimustunde kadumine võib võtta aega kuni mitu nädalat, eriti kui haigus on olnud raskekujuline.

Kas B-gripi korral peaks kasutama ravimtaimi?

Ravimtaimed (nagu pärnaõie- või vaarikatee) võivad aidata leevendada sümptomeid, kuid need ei ravi viirust ennast. Need on head toetavad vahendid, kuid ei asenda arsti soovitatud ravimeid raskemate tüsistuste korral.

Ennetusmeetmed gripiviiruse leviku tõkestamiseks

Kuna gripp on väga nakkav, on ennetus võtmetähtsusega. Lisaks vaktsineerimisele, mis on kõige kindlam kaitse, on olulised hügieeniharjumused. Sagedane kätepesu seebiga või alkoholipõhise kätegeeli kasutamine on vältimatu, eriti pärast avalike kohtade külastamist. Samuti tasub gripihooajal vältida rahvarohkeid kohti ja hoida haigena kodus püsimist aus, et kaitsta oma kolleege ja lähedasi.

Tervislik eluviis – piisav uni, tasakaalustatud toitumine ja regulaarne füüsiline aktiivsus – aitab hoida immuunsüsteemi tugevana, mis tähendab, et kui te ka viirusega kokku puutute, võib haigus kulgeda kergemini. Olge tähelepanelik oma keha signaalide suhtes ja ärge alahinnake gripi poolt tekitatud väsimust, sest keha taastumine võtab aega ka pärast seda, kui palavik on juba alanud ja viirus seljatatud.