Küsimus sellest, mitu riiki Euroopas tegelikult on, võib esmapilgul tunduda lihtne ja ühene, kuid lähemal vaatlusel avaneb märksa keerulisem pilt. Geograafia ei ole alati must-valge ning riigipiiride tõmbamine sõltub tihtipeale sama palju poliitikast, ajaloost ja rahvusvahelisest tunnustusest kui füüsilisest asukohast. Reisijate, geograafiahuviliste ja õpilaste seas tekitab see teema sageli segadust, sest erinevad allikad võivad pakkuda erinevaid numbreid. Selles artiklis süveneme Euroopa riikide loendamise keerukustesse, et anda sulle selge ja ammendav vastus, mis põhineb rahvusvaheliselt tunnustatud standarditel.
Kui palju on riike Euroopas: Üldine konsensus
Kõige sagedamini aktsepteeritud vastus küsimusele, mitu riiki Euroopas on, on 44 või 50. See erinevus tuleneb sellest, kas me loeme riike Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liikmesuse alusel või lisame siia juurde ka osaliselt tunnustatud riigid ja transkontinentaalsed riigid. Enamik rahvusvahelisi institutsioone ja kaardikirjastusi lähtub 44 või 45 riigist, mis asuvad täielikult või suuremas osas Euroopa mandril.
Oluline on mõista, et Euroopa ei ole oma piiride poolest nii selgesti määratletud kui näiteks Austraalia või Antarktika. Idas on piiriks Uurali mäestik, kuid selle piiritlemine on geoloogiliselt ja ajalooliselt alati olnud vaidluste teema. Just see asjaolu muudabki riikide arvu loendamise dünaamiliseks, mitte staatiliseks numbriks.
Riikide liigitamine asukoha järgi
Selleks, et aru saada, miks arv 44 on kõige levinum, peame vaatama, kuidas riigid jagunevad. Euroopa riikide loendisse kuuluvad:
- Põhja-Euroopa: Island, Norra, Rootsi, Soome, Taani ning Balti riigid Eesti, Läti ja Leedu.
- Lääne-Euroopa: Ühendkuningriik, Iirimaa, Prantsusmaa, Holland, Belgia, Luksemburg ja Monaco.
- Kesk-Euroopa: Saksamaa, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Austria, Šveits, Ungari ja Liechtenstein.
- Lõuna-Euroopa: Portugal, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Malta, Andorra, San Marino ja Vatikan.
- Ida-Euroopa: Ukraina, Valgevene, Moldova ning Euroopa-poolne osa Venemaast.
- Kagu-Euroopa (Balkani riigid): Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro, Kosovo, Põhja-Makedoonia, Albaania, Bulgaaria ja Rumeenia.
Need on riigid, mida loetakse peaaegu eranditult Euroopa osaks. Kuid küsimus läheb huvitavaks, kui vaatame riike, mis asuvad kahe maailmajao piiril.
Transkontinentaalsed riigid ja hallid tsoonid
Euroopa ja Aasia piir on sotsiopolitiline kokkulepe. On riike, mida nimetatakse transkontinentaalseteks, kuna nende territoorium ulatub üle kahe maailmajao. See tekitab tihti küsimuse: kas nad on Euroopa riigid?
Venemaa: Suurem osa elanikkonnast ja pealinn asuvad Euroopas, seega loetakse Venemaad poliitiliselt ja kultuuriliselt Euroopa riigiks, kuigi geograafiliselt on suurem osa selle territooriumist Aasias.
Türgi: Türgi on klassikaline näide. Kuigi vaid väike osa riigist (Ida-Traakia) asub Euroopas, on Türgi tihedalt seotud Euroopa institutsioonidega, olles näiteks Euroopa Nõukogu liige. Paljudes kontekstides loetakse Türgit Euroopa riigiks, kuid geograafilistes loeteludes jäetakse see sageli välja.
Kaukaasia riigid (Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan): Need riigid asuvad geograafiliselt Aasia ja Euroopa piiril, kuid poliitiliselt on nad end tihedalt Euroopaga sidunud. Nad osalevad Euroopa spordivõistlustel ja on Euroopa Nõukogu liikmed, kuid rangelt geograafiliselt loetakse neid tihti Aasia riikideks.
Küpros: Geograafiliselt asub Küpros Aasias, kuid poliitiliselt ja kultuuriliselt on see täielikult Euroopa riik ning ka Euroopa Liidu liige.
Osaliselt tunnustatud riigid ja nende staatus
Teine tegur, mis muudab riikide loendamise keeruliseks, on osaliselt tunnustatud riigid. Euroopas on piirkondi, mis toimivad iseseisvate riikidena, kuid mille riiklik iseseisvus ei ole rahvusvaheliselt täielikult tunnustatud.
- Kosovo: Kosovo kuulutas iseseisvuse välja 2008. aastal. Suur osa maailma riikidest, sealhulgas enamik Euroopa Liidu liikmesriike, tunnustab Kosovot iseseisva riigina. Kuid kuna Serbia, Venemaa ja mõned teised riigid seda ei tunnusta, sõltub Kosovo positsioon “riikide nimekirjas” poliitilisest vaatenurgast.
- Transnistria: See on piirkond Moldova sees, mis on de facto iseseisev, kuid mida ei tunnusta ükski ÜRO liikmesriik.
Kui me arvestame “riike” kui ÜRO liikmesriike, siis on Euroopas 44 riiki. Kui aga kaasame Kosovo, muutub see arv 45-ks. Seetõttu on 44–45 vahemik kõige täpsem vastus, kui räägime suveräänsetest riikidest.
Euroopa Liit ja Euroopa Nõukogu: Mis on vahet?
Inimesed ajavad sageli segamini Euroopa riigid, Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu. See on oluline eristus, sest Euroopa Liitu kuulumine ei tee riigist “Euroopa riiki” – see on vaid poliitiline ja majanduslik liit.
Euroopa Liitu kuulub hetkel 27 riiki. On palju riike, mis asuvad Euroopas, kuid ei kuulu Euroopa Liitu (näiteks Norra, Šveits, Island ja Ühendkuningriik). Samas on Euroopa Nõukogu, mis on inimõigustele keskendunud organisatsioon, palju laiem ja hõlmab peaaegu kõiki Euroopa riike. Kui keegi küsib, kas teatud riik on Euroopas, ei tohiks kunagi vaadata vaid Euroopa Liidu liikmesuse nimekirja.
Kääbusriikide roll Euroopa kaartidel
Euroopa on unikaalne selle poolest, et siin asub mitmeid väga väikese pindalaga, kuid suveräänseid riike. Nende olemasolu on ajalooline anomaalia, kuid nad on täieõiguslikud riigid oma valitsuse, rahvusvahelise tunnustuse ja suveräänsusega.
Need riigid on:
- Vatikan: Maailma väikseim riik, mida juhib paavst.
- Monaco: Ülitiheda asustusega vürstiriik Prantsusmaa rannikul.
- San Marino: Enklaav Itaalia sees, mis väidab end olevat maailma vanim vabariik.
- Liechtenstein: Väike riik Šveitsi ja Austria vahel.
- Andorra: Püreneede mäestikus asuv kääbusriik.
Kõik need viis riiki loetakse iseseisvateks Euroopa riikideks ning nad kuuluvad ka ÜRO-sse (välja arvatud Vatikan, millel on vaatlejaliikme staatus). Nende riikide arv on kindel ja nende staatus on väljaspool kahtlust.
Euroopa riikide loendamine: Miks see nii keeruline on
Miks me ei saa lihtsalt ühte numbrit, mis kehtiks alati ja kõikjal? Põhjus on selles, et Euroopa määratlemine on olnud sajanditepikkune filosoofiline ja poliitiline protsess. Meie arusaam “Euroopast” on muutunud koos impeeriumide lagunemise ja uute piiride tekkimisega. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1990ndate alguses tekkis Euroopa kaardile üleöö mitmeid uusi riike. Jugoslaavia lagunemine lisas omakorda uusi iseseisvaid riike Balkanil.
Lisaks on geograafilised piirid, nagu Uurali mäed või Kaukaasia, vaid jooned kaardil. Need ei ole looduslikud tõkked, mis isoleeriksid ühte kultuuri teisest. Seetõttu on riikide nimekirjad alati olnud vastuvõtlikud interpretatsioonidele.
Korduma kippuvad küsimused
Mitu riiki on Euroopa Liidus?
Euroopa Liitu kuulub 27 liikmesriiki. Oluline on eristada Euroopa Liitu ja Euroopat – need ei ole sünonüümid.
Kas Venemaa on Euroopa riik?
Jah, Venemaa on Euroopa riik, kuna suurem osa selle rahvastikust, majanduslikust ja poliitilisest tegevusest on ajalooliselt olnud seotud Euroopaga, hoolimata sellest, et territoriaalselt asub suurem osa riigist Aasias.
Mitu riiki on Euroopas ÜRO andmetel?
ÜRO liikmesuse alusel loetakse Euroopas tavaliselt 44 iseseisvat riiki. See arv võib erineda sõltuvalt sellest, kas lisada juurde osaliselt tunnustatud riigid.
Kas Türgi on Euroopa riik?
Türgi asub geograafiliselt nii Euroopas kui ka Aasias. Poliitiliselt on ta Euroopaga väga tihedalt seotud (näiteks Euroopa Nõukogu liige), kuid paljudes geograafilistes loeteludes loetakse teda transkontinentaalseks riigiks.
Milline on Euroopa kõige väiksem riik?
Euroopa ja ühtlasi maailma kõige väiksem riik on Vatikan, mis asub Rooma linna sees Itaalias.
Kas Kosovo on iseseisev riik?
Kosovo on iseseisev riik, mida tunnustab suur osa maailma riikidest, kuid selle staatus on rahvusvaheliselt vaieldav, kuna kõik riigid ei ole selle iseseisvust ametlikult tunnustanud.
Euroopa mitmekesisuse hindamine
Sõltumata sellest, kas loeme kokku 44, 45 või 50 riiki, on Euroopa mandri tõeline rikkus selle mitmekesisuses. Iga riik, olgu see nii väike kui Vatikan või nii suur kui Venemaa, kannab endas unikaalset ajalugu, keelt ja kultuuri. Euroopa riikide vahelised piirid on aja jooksul pidevalt muutunud, peegeldades inimkonna soovi iseennast määratleda ja oma saatuse üle otsustada.
Kui küsimus “mitu riiki Euroopas on” tekib vestluses, on kõige ausam vastus viidata sellele, et arv sõltub definitsioonist. Kõige kindlam on aga meeles pidada, et suveräänseid, üldtunnustatud riike on 44. See arv annab kindla ja teaduslikult põhjendatud aluse, millest on hea lähtuda igas geograafilises arutelus. Euroopa on kontinent, mis on oma olemuselt avatud ja pidevas arengus ning riikide arvu loendamine on vaid üks viis, kuidas mõista selle piirkonna keerukat ja põnevat ajalugu.
