Elamine kortermajas toob endaga kaasa nii mugavusi kui ka paratamatuid kohustusi naabrite ees. Üks sagedasemaid tüliallikaid elamutes on kahtlemata remonttööd ja nendega kaasnev müra. See on täiesti arusaadav, et kodu vajab aeg-ajalt värskendamist, olgu selleks siis uue laminaadi paigaldamine, seinte puurimine riiulite tarbeks või põhjalikum ümberehitus. Kuid samal ajal on igal inimesel õigus kodurahule, eriti pärast pikka tööpäeva või nädalavahetusel. Tasakaalu leidmine oma vajaduste ja naabrite rahu vahel on oskus, mis nõuab nii seadusetundmist kui ka tavalist inimlikku viisakust. Käesolev juhend aitab mõista, millised on reeglid, tavad ja parimad praktikad, et hoida naabritega häid suhteid ka siis, kui kodus käib aktiivne ehitustegevus.
Seadusandlik raamistik ja öörahu
Paljud inimesed eksivad arvates, et on olemas üks ja konkreetne riiklik seadus, mis keelab remondi tegemise teatud kellaaegadel. Tegelikkuses reguleerib seda küsimust enamasti kohaliku omavalitsuse heakorraeeskiri ning korteriühistu sisekorraeeskiri. Üldistatult kehtib Eestis nn öörahu, mis kestab tavaliselt kella 23.00-st kuni 07.00-ni hommikul. Sel ajal on keelatud igasugune müra tekitamine, mis häirib kaaselanikke, olgu selleks siis muusika, lärmakas pidutsemine või ehitustööd.
Kuid oluline on mõista, et öörahu ei tähenda automaatselt seda, et päeval võib teha ükskõik kui suurt müra. Isegi kui ametlikult on lubatud puurida või saagida näiteks kell 14.00 päeval, ei tähenda see, et naabrite ärritamine on õigustatud. Seaduse silmis on määravaks “mõistlikkuse printsiip”. Kui teie tegevus ületab lubatud mürataseme piire või on naabrite jaoks ebamõistlikult häiriv, võib see kaasa tuua kaebuse politseile või munitsipaalpolitseile. Üldjuhul on soovitatav vältida suuremat müratekitamist varahommikutel ja hilisõhtutel, isegi kui kellaaeg ametlikult seda veel lubab.
Korteriühistu roll ja sisekorraeeskirjad
Korteriühistu on esimene ja kõige olulisem instants, mille poole pöörduda, kui tekib küsimus remondiaegadest. Paljudes korteriühistutes on kehtestatud omad reeglid, mis võivad olla rangemad kui omavalitsuse üldised eeskirjad. Need reeglid on kirjas ühistu põhikirjas või sisekorraeeskirjades ning nendega tutvumine on kohustuslik igale elanikule.
Mõned ühistud on keelanud näiteks nädalavahetustel lärmaka remondi tegemise täielikult või piiranud seda kellaaegadega, lubades puurimist vaid laupäeviti kella 10.00-st 15.00-ni. Teised võivad nõuda, et enne suurema remondi alustamist tuleb teavitada juhatust ja panna trepikotta teade. Sellised reeglid on loodud selleks, et ennetada konflikte ja tagada kõigile elanikele võimalus puhata. Kui te ignoreerite ühistu poolt kehtestatud korda, võib ühistu juhatus teha teile ettekirjutuse või nõuda tööde viivitamatut peatamist.
Suhtlemine naabritega kui võtmetegur
Kõige tõhusam meetod konfliktide vältimiseks on vaieldamatult suhtlemine. Inimesed on palju sallivamad, kui nad teavad, mis toimub ja kui kaua see kestab. Kui te plaanite suuremat remonti, mis kestab mitu päeva või nädalat, tehke järgmist:
- Teavitage naabreid ette – asetage trepikotta teade või käige otse naabrite uste taga.
- Märkige teates selgelt ära tööde kestus ja kellaajad, millal kavatsete lärmakat tööd teha.
- Jätke oma kontaktandmed – kui naabril on mõni pakiline põhjus (näiteks väike laps magab või on oluline veebikoosolek), saab ta teiega ühendust võtta ja paluda mõneks tunniks vaikust.
- Vabandage ette – see näitab teie lugupidamist ja võtab naabritelt ära võimaluse tunda end ohvritena.
Paljud konfliktid tekivad teadmatusest. Kui naaber kuuleb seina taga puurimist ja ei tea, kas see kestab tund aega või terve nädala, tekitab see frustratsiooni. Kui aga teate, et “puurimine toimub kolmapäeval kella 10-16 vahel”, on naabril lihtsam planeerida oma päeva ja suhtuda mürasse mõistvalt.
Kuidas planeerida remonti võimalikult vaikselt
Lisaks suhtlemisele saate teha palju ka tehnilisel tasandil, et minimeerida ehitusmüra levikut. See on eriti oluline vanemates majades, kus helipidavus on sageli väga kehv.
- Valige õiged tööriistad – kui võimalik, kasutage käsitsi tehtavaid tööriistu elektriliste asemel.
- Kasutage kaasaegseid seadmeid – vanad ja kulunud elektritööriistad teevad sageli kordades rohkem müra kui uued ja hooldatud mudelid.
- Plaanime lärmakaimad tööd tööpäevadele, kui inimesed on tööl või koolis.
- Vältige suuremat müra nädalavahetustel ja pühade ajal.
- Kasutage ehitusel helisummutavaid matte või materjale, kui see on võimalik.
- Veenduge, et elektritööriistade terad ja otsikud on teravad – nürid tööriistad nõuavad rohkem jõudu, kulutavad kauem aega ja tekitavad märgatavalt rohkem vibratsiooni ning müra.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas nädalavahetusel tohib korteris remonti teha?
Seaduse järgi ei ole nädalavahetusel remondi tegemine keelatud, kuid see on sotsiaalselt mittesoovitatav ja paljud korteriühistud piiravad seda oma sisekorraeeskirjadega. Soovitatav on teha vaid vaiksemaid töid ja vältida lööktrellide või muude mürarikaste seadmete kasutamist.
Mida teha, kui naaber teeb pidevalt remonti ja see segab?
Kõigepealt proovige rääkida naabriga rahumeelselt. Selgitage talle, kuidas see teid segab. Kui vestlus ei aita, pöörduge korteriühistu juhatuse poole. Alles viimase võimalusena tasub kutsuda politsei, kui tegemist on ilmse öörahu rikkumisega või äärmiselt ebamõistliku müratasemega.
Kas korteriühistu saab keelata remondi tegemise üldse?
Ei, ühistu ei saa keelata remonti, mis on vajalik korteri korrashoiuks. Küll aga võib ühistu seada piiranguid remondi ajale ja teavitamiskohustusele, et tagada teiste elanike rahu. Need piirangud peavad olema mõistlikud ja põhikirjaga kooskõlas.
Millised tööd loetakse “lärmakaks remondiks”?
Lärmakateks töödeks loetakse eelkõige betoonseinte puurimist, seinte lammutamist, põrandate lihvimist, plaatide eemaldamist ja muid tegevusi, mis tekitavad tugevat vibratsiooni või kõrge detsibellitasemega helisid.
Kui kaua võib remonti teha ühe päeva jooksul?
Seadus ei sätesta täpset tundide arvu. Küll aga peaks järgima põhimõtet, et remont ei tohiks kesta terve päeva ilma pausideta, eriti kui tegemist on väga müra tekitava tegevusega. Mõistlik on teha pause, et naabrid saaksid puhata.
Mida teha, kui naabritevahelised suhted on juba pingelised
Juhtub, et hoolimata kõigist pingutustest tekib siiski tüli. Kui teie naaber on juba eelnevalt ärritunud ja reageerib igale väiksemale helile, on olukord keerulisem. Sellisel juhul on veelgi tähtsam olla eriti korrektne. Ärge mingil juhul rikkuge öörahu ja proovige remonditööd teha võimalikult kiiresti, et “valupunkt” saaks läbi. Kui võimalik, kaasake olukorra lahendamisse ühistu esimees kui erapooletu vahendaja.
Vältige emotsionaalseid vastasseise. Kui naaber tuleb teid korrale kutsuma, jääge rahulikuks ja viisakaks, isegi kui teile tundub, et ta liialdab. Tihti ongi konfliktide põhjuseks kuhjunud pinge ja vähene teavitamine. Kui olete teinud kõik endast oleneva, et naabreid mitte häirida, on teil ka endal kergem olla. Pidage meeles, et remondi tegemine on ajutine tegevus, kuid naabritega tuleb koos elada veel aastaid, seega on alati mõistlik panustada heasse läbisaamisesse.
Lõpetuseks võib öelda, et võti peitub vastastikuses austuses. Kodu on igaühe privaatne kindlus ja naabritel on õigus eeldada, et see kindlus on kaitstud liigse müra eest. Kui suhtute naabritesse nii, nagu soovite, et nemad suhtuksid teistesse, kui nemad remonti teevad, siis mööduvad ehitustööd enamasti suuremate probleemideta ja suhted jäävad alles.
