Terve ja särav naeratus ei ole mitte ainult esteetiline eelis, vaid see on ka lahutamatu osa üldisest tervisest. Paljud inimesed arvavad ekslikult, et hammaste pesemine on rutiinne ja lihtne tegevus, mida oleme teinud lapsepõlvest saadik, kuid hambaarstide igapäevapraktika näitab, et suur osa patsientidest teeb olulisi vigu, mis viivad hammaste kulumise, igemeprobleemide ja kaariese tekkeni. Õige suuhügieen on ennetav meditsiin selle kõige puhtamas vormis. Selles põhjalikus juhendis vaatleme samm-sammult, kuidas muuta oma igapäevane hammaste puhastamise rutiin tõhusaks protseduuriks, mis tagab terved hambad ja igemed aastakümneteks.
Miks on õige tehnika olulisem kui hambapasta bränd?
Reklaamid kipuvad keskenduma “valgendavatele” või “tundlikkust vähendavatele” pastadele, jättes tähelepanuta tõsiasja, et mehaaniline puhastus on suuhügieeni alustala. Isegi kõige kallim hambapasta ei suuda eemaldada kattu, kui hari ei liigu õigete nurkade all. Hambakatt on kleepuv bakteriaalne kiht, mis koguneb pidevalt ja kui seda ei eemaldata, mineraliseerub see hambakiviks, mida koduste vahenditega enam eemaldada ei saa.
Vale tehnika, eriti liiga tugev harjamine horisontaalsete liigutustega, on hambaarstide jaoks üks sagedasemaid muresid. See põhjustab hambaemaili kulumist hambakaela piirkonnas ja igemete taandumist. Õige tehnika on õrn, süstemaatiline ja keskendub igemepiirile, kus bakterid kõige aktiivsemalt paljunevad.
Samm-sammuline juhend veatuks hammaste pesuks
- Valmistage ette õige varustus. Kasutage pehmete harjastega (soft) hambaharja. Keskmise või kõva harjaga harjamine kahjustab igemeid ja kulutab hambaemaili. Elektriline hambahari on enamiku inimeste jaoks tõhusam valik, kuna see teeb vajalikud vibratsioonid ja pöörded kasutaja eest ära.
- Kasutage fluoriidi sisaldavat hambapastat. Fluoriid on hädavajalik emaili remineraliseerimiseks. Täiskasvanutele mõeldud pasta peaks sisaldama vähemalt 1450 ppm fluoriidi. Kandke harjale vaid hernetera suurune kogus pastat.
- Hoidke harja 45-kraadise nurga all. Asetage harjased suunaga igemete poole, moodustades igemepiiriga 45-kraadise nurga. See on kriitilise tähtsusega, sest just igemevagu on koht, kus tekivad põletikud ja parodontiit.
- Kasutage õigeid liigutusi. Vältige jõulist edasi-tagasi nühkimist. Tehke väikeseid, ringjaid või vibreerivaid liigutusi, liikudes ühe hamba juurest teise juurde. Veenduge, et iga hamba välispind, sisepind ja mälumispind saavad puhastatud.
- Ärge unustage keelt. Keele pinnale koguneb palju baktereid, mis põhjustavad halba hingeõhku. Puhastage keelt spetsiaalse keelekaabitsaga või hambaharjaga tagantpoolt ettepoole.
- Ajakulu. Hammaste pesemine peab kestma vähemalt kaks minutit. Enamik inimesi arvab, et nad pesevad piisavalt kaua, kuid tegelikkuses lõpetatakse harjamine sageli juba 45-60 sekundi pärast.
Hambavahede puhastamine: sageli unustatud lüli
Hambahari suudab puhastada vaid umbes 60% hamba pindadest. Ülejäänud 40% asuvad hammaste vahel, kuhu harjased ei ulatu. Kui te ei kasuta hambaniiti, hambavaheharja või irrigaatorit, jätate te sisuliselt pooled oma hambad poolpuhastatuks. Hambavahede puhastamine peaks olema igapäevane rutiin, mida on kõige mugavam teha õhtuti enne või pärast põhipesu.
Hambavahehari on paljudel juhtudel tõhusam kui hambaniit, eriti kui hammaste vahel on piisavalt ruumi. Valige õige suurusega hari – see peaks minema hammaste vahele väikese takistusega, kuid mitte jõuga. Liiga väike hari ei puhasta piisavalt, liiga suur võib aga igemeid vigastada. Ärge kasutage hambavaheharjadel hambapastat, kuna see on abrasiivne ja võib hamba kaelaosa kulutada.
Levinud vead, mida vältida
Paljud inimesed teevad teadmatusest vigu, mis nullivad nende pingutused. Siin on loetelu kõige sagedasematest eksimustest:
- Kohene hammaste pesemine pärast söömist: Kui olete söönud midagi happelist (puuviljad, mahl, vein), on hambaemail ajutiselt pehmenenud. Oodake vähemalt 30–60 minutit enne harjamist, et sülg jõuaks happeid neutraliseerida ja emaili uuesti kõvendada.
- Liiga kõva surve: Hambaid ei tohi “nühkida”. Kui hambaharja harjased on laiali läinud juba paari nädala pärast, tähendab see, et vajutate liiga tugevalt.
- Hambapasta mahaloputamine: Pärast pesemist sülitage hambapasta vaht välja, kuid ärge loputage suud rohke veega. See võimaldab fluoriidil hammastega pikemalt kontaktis olla ja neid tugevdada.
- Hambaharja vahetamata jätmine: Hambaharja tuleb vahetada iga kolme kuu tagant või varem, kui harjased on deformeerunud. Samuti vahetage hari pärast haiguse läbipõdemist.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas elektriline hambahari on alati parem kui tavaline?
Kliinilised uuringud näitavad, et elektrilised hambaharjad on enamikul inimestel tõhusamad katu eemaldamisel. Need teevad vajalikud liigutused kasutaja eest ja neil on sageli surveandurid, mis hoiatavad liiga tugeva vajutamise eest. Siiski, kui inimene suudab manuaalse harjaga õiget tehnikat kasutades hambad puhtaks pesta, on tulemus võrreldav.
Kui tihti peaksin hambaid pesema?
Hambaid tuleb pesta vähemalt kaks korda päevas – hommikul pärast hommikusööki ja õhtul enne magamaminekut. Õhtune pesu on eriti oluline, kuna öösel väheneb süljeeritus ja bakteritel on soodsad tingimused paljunemiseks.
Kas peaksin kasutama suuvett?
Suuvesi on heaks täienduseks, kuid see ei asenda harjamist ega hambavahede puhastamist. Alkoholivaba fluoriidi sisaldav suuvesi võib aidata hoida suuõõne värskena ja tugevdada emaili. Ärge kasutage suuvett vahetult pärast harjamist, sest see võib maha pesta hambapastast jäänud kasulikud fluoriidiioonid. Parim aeg suuveeks on pärast lõunasööki.
Kuidas pesta hambaid breketitega?
Breketitega inimestel on suuhügieen eriti nõudlik. Lisaks tavalisele harjale on vajalikud ortodontilised hambavaheharjad, spetsiaalsed hambaniidid ja sageli ka suuõõne irrigaator (veepuhasti), mis aitab eemaldada toiduosakesi breketite vahelt.
Kas hambaid tohib pärast söömist kohe pesta?
Nagu mainitud, on soovitav oodata vähemalt pool tundi, eriti kui söödi happelisi toiduaineid. Kui olete söönud neutraalsemat toitu, võib loputada suud veega, et eemaldada toidujäägid, kuid intensiivne harjamine tasub jätta veidi hilisemaks ajaks.
Regulaarne hambaarsti külastus on edu võti
Isegi kõige hoolikam kodune suuhügieen ei asenda professionaalset hambaarsti kontrolli ja hammaste puhastust. Hambaarst või suuhügienist suudab märgata probleeme juba varajases staadiumis, nagu algav kaaries või igemepõletik, mida inimene ise ei pruugi tunda. Professionaalne hammaste puhastus (soodapesu või ultraheli) eemaldab hambakivi, mida kodus eemaldada pole võimalik.
Regulaarne kontroll on vajalik ka seetõttu, et suu tervist mõjutavad paljud tegurid: toitumisharjumused, üldised terviseseisundid, ravimite tarvitamine ja stress. Hambaarst saab anda individuaalseid soovitusi, milliseid vahendeid teie suuõõs konkreetselt vajab. Ärge oodake valu tekkimist, et hambaarsti poole pöörduda. Ennetav visiit kord poolaastas on investeering, mis säästab tulevikus nii teie aega, närve kui ka raha. Särav naeratus algab õigest tehnikast ja järjepidevusest, kuid saab oma täieliku potentsiaali tänu koostööle professionaaliga.
