Investeerimismaailm võib esmapilgul tunduda keerulise ja kättesaamatuna, eriti kui puutud kokku terminitega nagu aktsiad, võlakirjad, tuletisinstrumendid ja portfelli hajutamine. Kuid tegelikult on olemas üks tööriist, mis on muutnud investeerimise lihtsaks ja kättesaadavaks pea igaühele, kellel on huvi oma finantstuleviku vastu. See tööriist kannab nime ETF ehk börsil kaubeldav fond. Ükskõik, kas oled alles teekonda alustav investor või oled juba mõnda aega turgudel tegutsenud, on ETF-ide mõistmine vundament, millele oma vara kasvatamist ehitada.
Mis täpselt on ETF?
ETF ehk Exchange Traded Fund on investeerimisfond, mida saab osta ja müüa börsil samamoodi nagu üksikuid aktsiaid. Kujuta ette, et soovid osta ühe ettevõtte aktsiat – see on lihtne. Kuid kui soovid osta korraga 500 erineva ettevõtte aktsiaid, muutub see traditsioonilise meetodiga väga kalliks ja ajamahukaks. ETF lahendab selle probleemi, koondades endasse suure hulga erinevaid varasid, mida sa saad osta üheainsa tehinguga.
Lihtsamalt öeldes on ETF nagu “korv”, kuhu on kokku pandud sadu või tuhandeid erinevaid investeeringuid – olgu nendeks aktsiad, võlakirjad või toorained nagu kuld ja nafta. Kui investeerid ETF-i, ei pea sa muretsema iga ettevõtte käekäigu pärast eraldi. Sina ostad ühe osaku fondist ja fondihaldur hoolitseb selle eest, et korvis olevad varad peegeldaksid mingit kindlat indeksit, sektorit või majandusharu.
Miks on ETF-id alustavale investorile ideaalsed?
Alustava investori suurimaks vaenlaseks on tihti kaks tegurit: vähene kapital ja piiratud aeg turu analüüsimiseks. ETF-id pakuvad mõlemale probleemile lahendust.
- Kohene hajutamine: Üksikaktsiasse investeerides paned kõik “munad ühte korvi”. Kui selle ettevõttega läheb halvasti, kaotad raha. ETF-iga jagad riski sadade ettevõtete vahel, mis tähendab, et ühe ettevõtte ebaõnnestumine ei hävita kogu sinu portfelli.
- Madalad kulud: Võrreldes vanakooli aktiivselt juhitud investeerimisfondidega on ETF-ide haldustasud märgatavalt madalamad. Kuna ETF-id järgivad tihti passiivselt mingit indeksit (näiteks S&P 500), ei pea kallis analüütikute meeskond iga päev otsustama, mida osta või müüa. See säästab sinu raha pikaajaliselt.
- Läbipaistvus: Sa tead alati, milliseid varasid sinu ETF sisaldab. See info on avalikult kättesaadav.
- Likviidsus: Kuna ETF-idega kaubeldakse börsil, saad oma osakud müüa igal ajal, kui turg on avatud. Sinu raha ei ole lukustatud pikkadeks aastateks.
Indeksfondid vs. ETF-id
Sageli aetakse need kaks terminit segi, kuid oluline on mõista erinevust. Indeksfond on strateegia – see tähendab, et fondi eesmärk on korrata mingi turuindeksi (näiteks maailma 1000 suurima ettevõtte) tulemust. ETF on aga kauplemisvahend ehk viis, kuidas seda fondi ostetakse. Enamik ETF-e on passiivsed indeksfondid, kuid on olemas ka aktiivselt juhitud ETF-e, kus fondihaldurid teevad pidevalt tehinguid, et turuindeksit ületada. Alustavale investorile soovitatakse üldjuhul just passiivseid indeks-ETF-e nende madalate kulude ja stabiilsuse tõttu.
Kuidas valida oma esimest ETF-i?
Valik on tohutu – maailmas on tuhandeid erinevaid ETF-e. Et mitte eksida, peaksid alustaja investorina jälgima mõnda põhimõtet:
- Fondi suurus: Vali suuremad ja tuntumad fondid (näiteks iShares, Vanguard, Xtrackers). Need on pikaajalise ajalooga ja nende likviidsus on suurem.
- Haldustasu (TER): Jälgi, et fondi kulu (Total Expense Ratio) oleks võimalikult väike. Alustaja jaoks on igati mõistlik sihtida alla 0,2–0,3% aastas.
- Akumuleeriv vs. jaotav: Akumuleerivad (accumulating) fondid reinvesteerivad dividendid automaatselt, mis aitab pikaajaliselt intressi-intressi efekti maksimeerida ilma, et peaksid tulumaksu kohe tasuma. Jaotavad (distributing) fondid maksavad dividendid sinu kontole välja.
Hajutamine kui investeerimise kuldreegel
Paljud alustajad teevad vea, investeerides vaid ühte sektorisse, näiteks tehnoloogiasektorisse või krüptovaluutadesse. ETF-ide abil saad luua portfelli, mis on hajutatud üle kogu maailma. On olemas ETF-e, mis sisaldavad 3000 või enam ettevõtet üle terve gloobuse – USAs, Euroopas, Jaapanis ja tärkavatel turgudel. Selline lähenemine kaitseb sind kohalike majanduskriiside eest ja tagab, et sa osaled kogu maailma majanduskasvus. Kui Ameerika turg langeb, võib Aasia turg kasvada ja vastupidi. Hajutamine on parim viis öösel rahulikult magada.
Kuidas alustada investeerimist ETF-idesse praktiliselt
Kõigepealt vajad investeerimiskontot. Eestis on selleks mugavaim viis kasutada panga (nagu LHV, Swedbank või SEB) investeerimiskontot või kasutada rahvusvahelisi platvorme. Järgmine samm on valida konkreetne ETF, kasutades selle ISIN-koodi või börsisümbolit (tikerit). Ostuprotsess sarnaneb tavalise aktsia ostmisega: sisestad sümboli, otsustad mitu osakut soovid osta ja vajutad “osta”. Paljud pangad pakuvad ka automaatse investeerimise teenust, kus saad iga kuu kindla summa ETF-i kanda ilma, et peaksid ise tehinguid sooritama.
Levinud eksiarvamused ETF-ide kohta
On liikvel müüt, et ETF-idesse investeerimine tähendab, et sa ei saa kunagi “rikkaks”, sest sa ei panusta ühe suure eduloo peale. Tõsi, sa ei saa ilmselt üleöö miljonäriks, nagu võib juhtuda lotovõidu või ühe üksiku aktsia meeletu tõusuga. Kuid investeerimise eesmärk on üldjuhul kapitali kasvatamine pikaajaliselt ja stabiilselt. ETF-id pakuvad ajalooliselt väga konkurentsivõimelist tootlust, mis pika aja jooksul liitintressi toel kasvab kordades suuremaks kui lihtsalt pangakontol seisev raha.
Teine eksiarvamus on, et ETF-id on ainult “tarkadele” investoritele. Tegelikkuses on ETF-id loodud just nendele, kes ei taha veeta tunde finantsaruandeid lugedes, vaid soovivad, et raha töötaks nende heaks. See on passiivne investeerimine oma parimas vormis – sa paned raha kasvama ja lased ajal teha raske töö.
Korduma kippuvad küsimused
Mis juhtub, kui fondihaldur läheb pankrotti?
Sinu investeeringud ETF-i on seaduse järgi eraldatud fondihalduri varadest. See tähendab, et isegi kui fondihaldur peaks raskustesse sattuma, on sinu aktsiad ja võlakirjad turvaliselt hoitud ja need kuuluvad endiselt sinule. Teine haldur võtab fondi juhtimise lihtsalt üle.
Kas ETF-id on riskivabad?
Ei ole. ETF-id järgivad börsi ja börsidel on alati risk, et hinnad langevad. Siiski on ETF-ide risk hajutatuse tõttu oluliselt väiksem kui üksikaktsiatel.
Kui palju raha on vaja, et alustada?
Tänapäeval saab alustada juba väga väikeste summadega, mõnel juhul isegi ühe euroga. Oluline ei ole summa suurus, vaid järjepidevus.
Kas ma pean maksma tulumaksu?
Eestis on kasutusel investeerimiskonto süsteem, mis võimaldab tulumaksu maksmist edasi lükata seni, kuni raha investeerimiskontolt välja võtad. See on äärmiselt kasulik pikaajaliseks investeerimiseks.
Mis vahe on S&P 500 ja MSCI World ETF-il?
S&P 500 jälgib 500 suurimat USA ettevõtet. MSCI World jälgib arenenud riikide ettevõtteid üle kogu maailma. MSCI World on veelgi laiemalt hajutatud kui S&P 500.
Teekond finantsvabaduse poole
ETF-id ei ole lihtsalt ajutine trend, vaid revolutsiooniline viis, kuidas tavalised inimesed saavad osa maailmamajanduse arengust. See on kättesaadav, odav ja mis kõige tähtsam – see töötab. Kui sa oled alustamas, ei pea sa teadma kõiki finantsturu nüansse. Sinu peamine ülesanne on mõista põhimõtteid, hoida kulud madalad ja olla järjepidev. Aeg ja liitintress on sinu parimad liitlased. Alusta väikeste sammudega, õpi iga kuu juurde ja jälgi, kuidas sinu portfell ajaga kasvab. Investeerimine on maraton, mitte sprint, ja ETF-id on just see vahend, mis aitab sind finišini viia kõige efektiivsemal viisil.
