Küsimus Ameerika Ühendriikide osariikide arvu kohta võib esmapilgul tunduda lihtsakoeline, kuid see peidab endas rohkelt ajaloolist sügavust ja üllatavaid nüansse, mis panevad nii mõnegi inimese hetkeks mõtlema. Kui keegi küsib, mitu osariiki on Ameerikas, on kiire ja õige vastus 50. See arv on kinnistunud meie mällu koolipingist, popkultuurist ja muidugi Ameerika lipu tähtede arvust. Siiski, kui vaadata sügavamale Ameerika poliitilisse struktuuri, territooriumide staatusesse ja ajaloolisse arengusse, selgub, et teema on märksa keerulisem, kui esmapilgul paistab. Paljud inimesed teavad küll numbrit, kuid nad ei pruugi mõista, mis teeb osariigist tegeliku osariigi ja kuidas on erinevad alad läbi aegade föderatsiooniga liitunud või sellest eraldunud.
Ameerika Ühendriikide 50 osariiki ja nende tähendus
Kõige põhilisem ja ametlik vastus küsimusele on 50. Need 50 osariiki on suveräänsed üksused, mis on ühinenud föderaalseks vabariigiks. Igal neist on oma põhiseadus, seadusandlik kogu, kohtusüsteem ja täitevvõim, mis tegutseb kooskõlas USA föderaalse põhiseadusega. See struktuur tagab Ameerikale unikaalse tasakaalu kohaliku omavalitsuse ja keskvalitsuse vahel.
Osariikide arv on läbi ajaloo muutunud. Kui 1776. aastal kuulutati välja iseseisvus, koosnes Ameerika vaid 13 kolooniast, millest said esimesed osariigid. Järgnevate sajandite jooksul laienes riik läände, liites endaga uusi territooriume, mis hiljem said täieõiguslikeks osariikideks. Viimased osariigid, mis liiduga ühinesid, olid Alaska ja Hawaii, mõlemad aastal 1959.
Huvitavaid fakte osariikide kohta:
- Esimene osariik, mis ratifitseeris USA põhiseaduse, oli Delaware, teenides sellega hüüdnime “Esimene osariik”.
- Viimane osariik, mis liiduga liitus, on Hawaii, mis sai 50. osariigiks 21. augustil 1959.
- Geograafiliselt on suurim osariik Alaska, samas kui pindalalt väikseim on Rhode Island.
- Rahvaarvult on kõige suurem osariik California, kus elab rohkem inimesi kui paljudes Euroopa riikides kokku.
Territooriumid ja föderaalringkond – miks nad pole osariigid?
Siin tekibki segadus, mida paljud ei tea. USA valitsemise alla kuuluvad ka alad, mis ei ole ametlikult osariigid, kuid millel on siiski oluline roll riigi toimimises. Kõige tuntum neist on Washington, D.C. ehk Columbia ringkond.
Columbia ringkond ei ole osariik. See on föderaalringkond, mis loodi spetsiaalselt riigi pealinna tarbeks, et see ei asuks ühegi konkreetse osariigi jurisdiktsiooni all. See tähendab, et D.C. elanikel pole hääleõigusega esindajat USA Kongressis, mis on tekitanud aastakümneid kestnud poliitilisi vaidlusi teemal “maksustamine ilma esinduseta”.
Lisaks on USA-l mitmeid territooriume, nagu Puerto Rico, Guam, USA Neitsisaared, Ameerika Samoa ja Põhja-Mariaanid. Need alad on USA kontrolli all, nende elanikud on enamasti USA kodanikud, kuid neil puudub täielik poliitiline hääleõigus föderaalsel tasandil, mida naudivad osariikide elanikud. Puerto Rico staatus on eriti huvitav, kuna seal toimuvad pidevad referendumid selle üle, kas piirkond peaks saama 51. osariigiks, jääma vabariiklikuks assotsieerunud territooriumiks või isegi iseseisvuma.
Kuidas saab uuest osariigist ametlik liige?
Protsess, mille käigus territooriumist saab osariik, on pikk ja keeruline. See ei ole lihtsalt vormistamise küsimus, vaid nõuab Kongressi nõusolekut. Vastavalt USA põhiseaduse artiklile 4, on Kongressil ainupädevus uusi osariike liitu vastu võtta. See protsess näeb üldjoontes välja järgmine:
- Territooriumi elanikud avaldavad soovi saada osariigiks, tavaliselt läbi rahvahääletuse või kohaliku seadusandliku kogu algatuse.
- Kongress peab koostama ja vastu võtma nn “lubamisseaduse” (Enabling Act), mis annab territooriumile loa töötada välja oma põhiseaduse.
- Kohalik põhiseadus peab olema demokraatlik ja kooskõlas USA föderaalse põhiseadusega.
- Kongress peab uue osariigi põhiseaduse ja liitumisavalduse lõplikult heaks kiitma.
- President peab seaduse allkirjastama, muutes territooriumi ametlikult 51. (või järjekorras järgmiseks) osariigiks.
See protsess tagab, et iga uus liige on võrdväärne teiste 50-ga, omades samu õigusi ja kohustusi föderaaltasandil.
Levinud eksiarvamused ja segadust tekitavad nimed
Paljud inimesed eksivad “osariikide” loendamisel, kuna mõne USA piirkonna ametlik nimi sisaldab sõna “Commonwealth” (tõlkes “rahvasteühendus” või “ühisus”). Need on Kentucky, Massachusetts, Pennsylvania ja Virginia. Oluline on mõista, et “Commonwealth” on nende osariikide puhul lihtsalt ajalooline ja auväärne tiitel, mis ei muuda nende juriidilist staatust – nad on täieõiguslikud osariigid, täpselt nagu 46 ülejäänut.
Teine segadust tekitav aspekt on Puerto Rico staatus. Ametlikult on see “Commonwealth of Puerto Rico”, mis tähendab, et tegemist on USA-ga assotsieerunud territooriumiga. Kuigi nimi kõlab sarnaselt Kentucky või Virginiaga, on nende poliitilised õigused fundamentaalselt erinevad.
Samuti arvatakse vahel ekslikult, et USA välisbaasid või saatkonnad välismaal on kuidagi “USA territoorium” osariikide tähenduses. Kuigi neil on eristaatus, ei ole need mingil juhul osariigid ega ka osa Ameerika territooriumidest üldises mõttes; need on lihtsalt võõrriikide pinnal asuvad USA jurisdiktsiooni alla kuuluvad objektid.
Miks teadmine osariikide arvust on oluline ka väljaspool Ameerikat?
USA on maailma suurim majandus ja üks olulisemaid geopoliitilisi jõude. Mõistmine, et USA poliitika ei ole monoliitne, vaid koosneb 50-st erinevast seadusandlikust üksusest, aitab paremini aru saada, miks USA seadused, maksud ja kultuur võivad osariigiti nii drastiliselt erineda. Näiteks marihuaana seaduslikkus, relvakontroll või maksuõigus on teemad, mis on USA-s reguleeritud osariikide tasandil, mitte ainult föderaalselt.
Kui te reisite Ameerikasse, on hea teada, et ühe osariigi reeglid ei pruugi kehtida teises. See on osariikide süsteemi ilu ja keerukus. Iga osariik on kui omaette laboratoorium, kus katsetatakse erinevaid poliitilisi ja majanduslikke lahendusi. See süsteem on hoidnud riigi dünaamilisena üle 240 aasta.
Sagedasti esitatavad küsimused (FAQ)
Kas Puerto Rico on USA 51. osariik?
Ei, Puerto Rico ei ole osariik. See on Ameerika Ühendriikide territoorium. Kuigi seal on läbi viidud mitmeid hääletusi osariigi staatuse saamiseks, pole USA Kongress seda veel heaks kiitnud.
Kas Washington, D.C. on osariik?
Ei, Washington, D.C. (Columbia ringkond) on föderaalringkond. See loodi selleks, et olla neutraalne asukoht USA valitsuse jaoks ja see ei kuulu ühegi osariigi koosseisu.
Miks on USA lipul 50 tähte?
Iga täht lipul tähistab ühte 50-st praegusest osariigist. Iga kord, kui liiduga on liitunud uus osariik, on lipu disaini täiendatud.
Kas Ameerika Samoa elanikud on USA kodanikud?
Huvitaval kombel ei ole. Ameerika Samoa elanikud on “USA kodanikud, kuid mitte USA kodanikud” (U.S. nationals), mis tähendab, et nad ei saa automaatselt hääletada föderaalsetel valimistel ega kandideerida teatud ametikohtadele, kui nad ei läbi naturalisatsiooniprotsessi.
Kas osariigid võivad USA-st lahkuda?
Ei. Pärast kodusõda ja Ülemkohtu otsust (Texas v. White, 1869) on juriidiliselt kinnitatud, et osariikidel ei ole õigust ühepoolselt liidust lahkuda. Liit on mõeldud olema “igavene”.
Tuleviku väljavaated ja osariikide staatuse võimalikud muutused
Arutelu selle üle, kas Ameerika Ühendriigid peaksid oma osariikide arvu suurendama, on poliitilisel tasandil pidevalt aktuaalne. Eelkõige puudutab see Washington, D.C.-d ja Puerto Ricot. Mõlema piirkonna toetajad väidavad, et miljonite USA kodanike jätmine ilma hääleõiguseta Kongressis on demokraatlike põhimõtete rikkumine.
Vastased aga viitavad põhiseaduslikele takistustele, ajaloolistele pretsedentidele ja poliitilisele tasakaalule, mida uute osariikide liitumine võiks mõjutada. Kuna Senatis on igal osariigil täpselt kaks kohta, on uue osariigi lisamine suur poliitiline muudatus, mis võib nihutada jõuvahekordi vabariiklaste ja demokraatide vahel. Seetõttu on 51. osariigi teema muutunud väga polariseerunud teemaks, kus küsimus ei ole enam vaid geograafias või ajaloos, vaid võimutasakaalus.
Samas on Ameerika ajalugu näidanud, et riik on võimeline muutuma. Kui 18. sajandil tundus 13 osariiki lõpliku arvuna, siis 19. ja 20. sajandi ekspansioon tõestas, et Ameerika on paindlik süsteem. Kas 21. sajandil näeme me veel üht tähte lipule lisandumas, jääb tuleviku küsimuseks, mida kujundavad nii poliitilised otsused kui ka rahva tahe nendel territooriumidel.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi 50 on ametlik vastus, mida oodatakse viktoriinidel, on Ameerika riiklik struktuur palju keerukam ja kihilisem. See koosneb osariikidest, territooriumidest ja eristaatusega aladest, millest igaühel on oma unikaalne ajalugu ja poliitiline roll. Mõistes seda süsteemi, mõistame paremini ka seda, kuidas Ameerika Ühendriigid toimivad tervikuna – suure, kompleksse ja pidevalt areneva liiduna, mis on püsinud koos läbi sajandite just tänu oma paindlikkusele ja võimele end ümber määratleda.
Olgu tegemist reisiplaneerimise, poliitilise analüüsi või lihtsalt üldteadmistega, on oluline meeles pidada, et 50 osariiki on vaid üks osa Ameerika suuremast pildist. Järgmine kord, kui kuulete küsimust osariikide arvu kohta, teate nüüd, et vastus on nii lihtne kui ka keeruline, peites endas riigi ajaloo kõige põnevamaid tahke.
