Euroopa Liit on üks maailma kõige mõjukamaid majanduslikke ja poliitilisi liite, mis on kujundanud Euroopa nägu viimaste aastakümnete jooksul. Paljud inimesed esitavad endale sageli küsimuse, kui palju riike sellesse organisatsiooni tegelikult kuulub. Vastus sellele küsimusele on dünaamiline, sest Euroopa Liit on läbi ajaloo laienenud ning läbinud ka ühe märkimisväärse vähenemise. Praeguse seisuga kuulub Euroopa Liitu 27 liikmesriiki, kes teevad koostööd nii majanduse, poliitika, keskkonnakaitse kui ka julgeoleku vallas, et tagada rahu ja heaolu kogu kontinendil.
Euroopa Liidu liikmesriikide arv ja ajalooline kujunemine
Euroopa Liidu ajalugu sai alguse pärast Teist maailmasõda, kui Euroopa riigid soovisid vältida uute konfliktide tekkimist. Esialgne idee oli siduda riikide majandused sedavõrd tihedalt, et sõjapidamine muutuks mõeldamatuks. 1951. aastal asutatud Euroopa Söe- ja Teraseühendus oli selle protsessi nurgakivi, millest kasvas hiljem välja Euroopa Majandusühendus ja lõpuks Euroopa Liit sellisel kujul, nagu me seda täna tunneme.
Algusaastatel oli liikmesriike vaid kuus: Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa (toonane Lääne-Saksamaa), Itaalia, Luksemburg ja Holland. Need nn asutajaliikmed panid aluse ühtsele turule ja institutsionaalsele raamistikule, mida me tänapäeval teame kui Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamenti ja Euroopa Liidu Nõukogu.
Laienemine on olnud pidev protsess. 1973. aastal liitusid Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik. 1980ndatel liitusid Kreeka, Hispaania ja Portugal. 1995. aastal lisandusid Austria, Soome ja Rootsi. Kõige suurem laienemine toimus 2004. aastal, mil liiduga liitus kümme riiki, sealhulgas Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. Viimased liitujad on olnud Rumeenia ja Bulgaaria (2007) ning Horvaatia (2013).
27 liikmesriiki täna
Praeguse seisuga, pärast Ühendkuningriigi lahkumist (Brexit), on Euroopa Liidus 27 liikmesriiki. Need riigid jagavad ühist õigusruumi ja väärtusi, kuid samas on igaüks neist säilitanud oma unikaalse kultuuri ja ajaloo. Liikmesriigid on järgmised:
- Austria
- Belgia
- Bulgaaria
- Eesti
- Hispaania
- Holland
- Horvaatia
- Iirimaa
- Itaalia
- Kreeka
- Küpros
- Leedu
- Luksemburg
- Läti
- Malta
- Poola
- Portugal
- Prantsusmaa
- Rootsi
- Rumeenia
- Saksamaa
- Slovakkia
- Sloveenia
- Soome
- Taani
- Tšehhi
- Ungari
Kuidas riigid Euroopa Liitu pääsevad?
Liikmesus Euroopa Liidus ei ole automaatne ega kerge protsess. Iga riik, kes soovib liituda, peab vastama nn Kopenhaageni kriteeriumitele, mis sätestati 1993. aastal. Need kriteeriumid on vajalikud selleks, et tagada uue liikme valmisolek integreeruda liidu õigusruumi ja majandussüsteemi.
Poliitilised kriteeriumid
Riigil peavad olema stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi põhimõtted, inimõiguste kaitse ning vähemuste austamise. See tähendab sisuliselt toimivat demokraatlikku süsteemi, kus võim on jagatud ja kohtusüsteem on sõltumatu.
Majanduslikud kriteeriumid
Riigil peab olema toimiv turumajandus ning suutlikkus tulla toime konkurentsisurvega ja turujõududega liidu piires. See tähendab, et riigi majandus peab olema piisavalt arenenud ja stabiilne, et mitte ohustada teiste liikmesriikide majanduslikku heaolu.
Liikmesuse kohustused
Kandidaatriik peab suutma võtta üle kogu Euroopa Liidu õigustiku ehk acquis communautaire’i. See tähendab tuhandeid lehekülgi õigusakte, direktiive ja määruseid, mida tuleb rakendada siseriiklikus õiguses. See on pikk ja põhjalik protsess, mis võib kesta aastaid või isegi aastakümneid.
Euroopa Liidu institutsioonid ja otsustusprotsess
Euroopa Liidu 27 liikmesriiki töötavad koos läbi mitme olulise institutsiooni, et langetada otsuseid, mis mõjutavad ligi 450 miljonit inimest. Peamised institutsioonid on:
- Euroopa Parlament: Esindab Euroopa Liidu kodanikke ja valitakse otsevalimistel iga viie aasta tagant. Parlament arutab ja võtab vastu õigusakte ning kinnitab Euroopa Liidu eelarvet.
- Euroopa Liidu Nõukogu: Esindab liikmesriikide valitsusi. Siin kohtuvad vastavate valdkondade ministrid, et arutada ja otsustada uute seaduste üle.
- Euroopa Komisjon: Liidu täitevorgan, mis teeb ettepanekuid uuteks seadusteks ja jälgib, et kehtivaid reegleid järgitaks kõigis 27 liikmesriigis.
- Euroopa Kohus: Tagab, et Euroopa Liidu õigust kohaldatakse kõigis liikmesriikides ühtemoodi ja seaduslikult.
Otsuste langetamine on sageli kompromisside kunst. Kuna liikmesriikide huvid ja majanduslik olukord on erinevad, peavad 27 riiki leidma ühisosa, mis edendab kogu Euroopa arengut.
Majanduslik ja geograafiline mitmekesisus
Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas on väga erineva suuruse ja majandusvõimsusega riike. Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia kui suured majandused mängivad olulist rolli liidu fiskaalpoliitikas, kuid samas on väikestel riikidel nagu Eesti, Luksemburg või Malta võrdne hääl otsustusprotsessis. See on Euroopa Liidu üks tugevusi – tasakaal suurte ja väikeste vahel.
Geograafiliselt ulatub Euroopa Liit Vahemerest kuni Arktikani ja Atlandi ookeanist kuni Ida-Euroopa tasandikeni. See mitmekesisus toob kaasa väljakutseid, näiteks piirkondlike erinevuste vähendamine läbi ühtekuuluvusfondide. Eesmärk on, et ka vaesemad piirkonnad saaksid investeeringuid infrastruktuuri, haridusse ja innovatsiooni, et vähendada lõhet jõukamate liikmesriikidega.
Korduma kippuvad küsimused
Kas Šveits ja Norra kuuluvad Euroopa Liitu? Ei, kumbki neist riikidest ei kuulu Euroopa Liitu. Mõlemad riigid on aga tihedalt seotud läbi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) või kahepoolsete lepingute, mis võimaldavad neil osaleda ühtsel turul.
Kas euro on kohustuslik kõikidele liikmesriikidele? Üldiselt on kõik riigid, kes on liitunud pärast 1993. aastat, kohustatud euro kasutusele võtma, kui nad vastavad konvergentsikriteeriumitele. Siiski on mõnedel riikidel, nagu Taani, ametlik erand ja nad ei ole kohustatud eurot kasutusele võtma.
Kuidas saab riik Euroopa Liidust lahkuda? Riikide lahkumist reguleerib Euroopa Liidu lepingu artikkel 50. See sätestab, et liikmesriik võib otsustada liidust välja astuda kooskõlas oma põhiseaduslike nõuetega. Ühendkuningriik oli esimene ja seni ainus riik, kes on seda teed läinud.
Millised riigid on praegu kandidaatriigid? Euroopa Liiduga liitumise protsessis on praegu mitmed riigid Lääne-Balkanil, samuti Ukraina, Moldova ja Gruusia. Kandidaatriigi staatuse saamine on esimene suur samm pikal teel täisliikmelisuseni.
Kas Euroopa Liidu laienemine jätkub? Jah, Euroopa Liit on kinnitanud oma avatud uste poliitikat. Küll aga rõhutatakse, et uued liitujad peavad olema täielikult valmis ja vastama kõigile nõudmistele, et mitte nõrgestada liidu sisemist stabiilsust.
Euroopa Liidu tulevik ja uued väljakutsed
Maailm muutub kiiresti ja Euroopa Liit peab nende muutustega kohanema. Järgmiste aastakümnete peamisteks märksõnadeks on rohepööre, digitaalne transformatsioon ja strateegiline autonoomia. Rohepööre tähendab üleminekut kliimaneutraalsele majandusele, mis on ambitsioonikas plaan vähendada kasvuhoonegaaside heidet. See on väljakutse, mis nõuab kõigi 27 riigi tihedat koostööd ja märkimisväärseid investeeringuid tehnoloogiasse.
Digitaalne areng on teine kriitiline suund. Euroopa soovib olla esirinnas tehisintellekti, andmekaitse ja küberjulgeoleku valdkonnas. See eeldab ühtset lähenemist regulatsioonidele, et Euroopa ettevõtted oleksid konkurentsivõimelised nii USA kui ka Aasia suurtegijatega võrreldes. Lisaks on julgeolekupoliitika tõusnud tähtsuse poolest esikohale, eriti arvestades pingelist geopoliitilist olukorda Euroopa piiridel.
Liidu toimimine nõuab pidevat dialoogi ja kompromisside otsimist. Kuigi 27 liikmesriigi huvid võivad vahel põrkuda, on Euroopa Liidu ühtsus osutunud ajaloo jooksul väga vastupidavaks. Tulevikus võib liit veelgi laieneda, mis toob kaasa vajaduse institutsionaalsete reformide järele, et tagada otsustusprotsessi tõhusus ka suurema liikmesriikide arvuga. Iga riigi panus on oluline, et ehitada tugevamat, innovaatilisemat ja ühtsemat Euroopat, mis suudab kaitsta oma kodanike huve ja väärtusi globaalsel areenil.
