Iga arvutikasutaja puutub varem või hiljem kokku olukorraga, kus aastate eest välkkiirena tundunud seade hakkab muutuma aeglaseks ja frustreerivaks. Programmid avanevad teosammul, veebilehtede laadimine võtab igaviku ja lihtne dokumentide kirjutamine võib kaasa tuua ekraani hangumise. See ei tähenda automaatselt, et peaksite jooksma poodi uue arvuti järele. Tihti on probleemi põhjuseks kuhjunud digitaalne prügi, valesti konfigureeritud sätted või tarkvaralised konfliktid, mida saab lihtsate vahenditega lahendada. Käesolev juhend annab põhjaliku ülevaate sammudest, kuidas oma arvuti jõudlus taas optimaalsele tasemele viia, ilma et peaksite olema IT-spetsialist.
Esimene samm: puhastage arvuti tarbetust tarkvarast
Kõige sagedasem aegluse põhjus on aja jooksul kogunenud tarkvara, mida te tegelikult ei kasuta. Iga installitud programm võtab mitte ainult kettaruumi, vaid võib ka taustal ressursse tarbida. Windowsi operatsioonisüsteemis on see eriti märgatav, kuna paljud programmid seadistavad end automaatselt käivituma koos arvutiga.
Kuidas eemaldada mittevajalikke programme?
Alustage kontrollpaneelist või seadete menüüst jaotises “Rakendused”. Vaadake kriitilise pilguga üle kõik installitud programmid. Kui näete seal nimesid, mida te pole viimase aasta jooksul avanud või mida te ei tunne, siis on aeg need eemaldada. Eriti tähelepanelik tasub olla nn “bloatware” ehk eelinstallitud tarkvara suhtes, mis sageli arvutitega kaasa tuleb ja mida kasutaja tegelikult kunagi ei vaja.
Taustaprotsesside piiramine
Paljud programmid soovivad pärast arvuti käivitamist end “valmisolekusse” seada, mis koormab protsessorit ja muutmälu (RAM). Selle kontrollimiseks:
- Avage Tegumihaldur (Task Manager), vajutades Ctrl+Shift+Esc.
- Liikuge vahekaardile “Käivitamine” (Startup).
- Vaadake nimekirja kriitiliselt üle. Kui mõni programm ei pea arvuti sisselülitamisel automaatselt käivituma, valige see ja vajutage “Keela” (Disable).
- Olge ettevaatlik: ärge keelake süsteemseid protsesse, kui te pole nende otstarbes kindel.
Salvestusruumi optimeerimine ja kettapuhastus
Kõvaketta täitumine on üks kindlamaid viise arvuti jõudluse pärssimiseks. Kui kettal on vaba ruumi vähem kui 10-15%, võib operatsioonisüsteem hakata aeglustuma, kuna süsteemil pole piisavalt puhvrit ajutiste failide kirjutamiseks. Lisaks muutub failide süsteemi indekseerimine ja haldamine märgatavalt vaevalisemaks.
Ajutiste failide eemaldamine
Süsteem loob pidevalt ajutisi faile, mis jäävad aga tihti pärast töö lõpetamist kettale alles. Kasutage sisseehitatud “Kettapuhastuse” (Disk Cleanup) tööriista või kaasaegsemat “Salvestusruumi” (Storage) seadet, et kustutada ajutised failid, veebibrauseri vahemälu ja prügikasti sisu. See vabastab tihti gigabaitide kaupa väärtuslikku ruumi.
SSD vs HDD: tehnoloogiline hüpe
Kui kasutate endiselt vana tüüpi HDD-kettast (pöörlevate ketastega kõvaketas), siis on see suure tõenäosusega teie arvuti peamine kitsaskoht. Üleminek SSD-kettale (Solid State Drive) on kõige efektiivsem investeering, mida saate arvuti kiiruse tõstmiseks teha. SSD on kordades kiirem kui traditsiooniline kõvaketas ja see muudab arvuti käivitamise ning programmide avamise hetkega märgatavalt nobedamaks. Isegi vana ja odav arvuti võib SSD paigaldamisel tunda kui uus seade.
Muutmälu (RAM) ja selle mõju kiirusele
Muutmälu on arvuti “töölaua” suurus. Kui teil on avatud palju veebibrauseri tabe, töötab taustal viirusetõrje ja avatud on mitu kontoritarkvara rakendust, võib RAM-i maht kiiresti otsa saada. Sel juhul hakkab Windows kasutama kõvaketast nn virtuaalmäluna (page file), mis on aga sadu kordi aeglasem kui päris RAM.
Kuidas teada saada, kas vajate lisa-RAM-i?
Jälgige Tegumihalduris (Task Manager) “Jõudluse” (Performance) vahekaarti, kui arvuti on tavapärases töörežiimis. Kui RAM-i kasutus püsib pidevalt üle 80-90%, on see selge märk, et arvuti kannatab mälupuuduse all. Tänapäeval on 8 GB muutmälu miinimumiks, kuid 16 GB on soovitatav maht kõigile, kes tegelevad multitegumtööga või kasutavad kaasaegseid veebibrausereid, mis neelavad ressursse.
Viirused, pahavara ja süsteemi turvalisus
Mitte alati pole aegluse põhjuseks riistvara. Pahavara, krüptokaevandajad ja varjatud reklaamvara (adware) on süsteemi jõudluse suured vaenlased. Nad töötavad varjatult taustal, tarbivad protsessori võimsust ja võivad saata andmeid väljaspool asuvatesse serveritesse, mis koormab ka võrguühendust.
Turvakontrolli teostamine
Veenduge, et teie arvutis on aktiivne ja ajakohane turvatarkvara. Windows Defender on tänapäeval piisavalt võimekas, kuid aeg-ajalt tasub teha põhjalikum kontroll spetsiaalse pahavaratõrje tarkvaraga, nagu näiteks Malwarebytes. See aitab üles leida pahalased, mida tavalised viirusetõrjed võivad kahe silma vahele jätta.
Brauseri optimeerimine
Enamik meist veedab suurema osa ajast brauseris. Liiga palju installitud laiendusi (extensions) ja pistikprogramme võivad brauseri muuta äärmiselt aeglaseks. Kontrollige brauseri seadeid, eemaldage tarbetud laiendused ja tühjendage perioodiliselt sirvimisajalugu ning küpsised. See mitte ainult ei kiirenda brauserit, vaid parandab ka teie privaatsust.
Windowsi süsteemiseaded ja uuendused
Operatsioonisüsteemi optimeerimine on lihtne, kuid tihti unustatud tegevus. Microsoft väljastab pidevalt parandusi, mis võivad parandada ka jõudlust. Kuid lisaks uuendustele tasub üle vaadata ka visuaalsed efektid.
Visuaalsete efektide kohandamine
Windows on täis animatsioone, läbipaistvusefekte ja varjusid, mis muudavad operatsioonisüsteemi visuaalselt ilusaks, kuid koormavad riistvara. Kui teie arvuti on nõrgema jõudlusega, saate neid seadeid muuta:
- Kirjutage otsingusse “Reguleeri Windowsi välimust ja jõudlust”.
- Valige “Parima jõudluse saavutamiseks” (Adjust for best performance).
- See lülitab välja ebavajalikud animatsioonid ja varjud, mis võib muuta akende avanemise märgatavalt reageerivamaks.
Operatsioonisüsteemi uuendamine
Veenduge, et Windows Update on seadistatud automaatselt uuendusi alla laadima ja paigaldama. Mõnikord võivad vananenud draiverid (eriti graafikakaardi draiverid) põhjustada süsteemi ebastabiilsust või aeglustumist. Laadige draiverid alati otse tootja kodulehelt, mitte kolmandate osapoolte tarkvara vahendusel.
Korduma kippuvad küsimused
Kas arvuti taaskäivitamine tõesti aitab?
Jah, arvuti taaskäivitamine tühjendab muutmälu, lõpetab kõik protsessid, mis võivad olla kinni jooksnud, ja lähtestab süsteemi ressursid. See on kõige lihtsam ja tihti ka kõige tõhusam esmane samm arvuti kiirendamiseks.
Kui palju kettaruumi peaks vaba olema?
Hea tava on hoida kettal alati vähemalt 15-20% vaba ruumi. See tagab, et operatsioonisüsteemil on piisavalt “hingamisruumi” ajutiste failide kirjutamiseks ja süsteemsete operatsioonide läbiviimiseks ilma, et see hakkaks süsteemi aeglustama.
Kas peaksin arvuti uuesti installima, kui miski muu ei aita?
Kui olete proovinud kõik ülaltoodud nipid ja arvuti on endiselt ebamõistlikult aeglane, võib Windowsi “puhas install” (Clean Install) olla tõepoolest lahendus. See kustutab kõik tarkvaralised jamad, valed registrikirjed ja konfliktid, alustades süsteemi nullist. Enne seda tehke kindlasti oma olulistest failidest varukoopiad.
Kas ülekuumenemine võib arvutit aeglustada?
Absoluutselt. Kui protsessor läheb liiga kuumaks, aktiveerib arvuti nn “throttling” režiimi ehk alandab jõudlust, et vältida komponentide kahjustumist. Kui tunnete, et arvuti korpus on väga kuum või ventilaatorid töötavad pidevalt täispöördeil, võib vajalik olla tolmust puhastamine või termopasta vahetus.
Kuidas mõjutab pilveteenuste sünkroonimine arvuti kiirust?
Teenused nagu OneDrive, Dropbox või Google Drive sünkroonivad faile pidevalt taustal. Kui sünkroonitavaid faile on väga palju, võib see põhjustada märgatavat koormust nii kettale kui ka võrguühendusele. Kui märkate aeglustumist, proovige sünkroonimine ajutiselt peatada, et näha, kas see avaldab mõju.
Arvuti regulaarne hooldus on võti pikaealisuseni
Arvuti jõudluse säilitamine ei ole ühekordne ülesanne, vaid pidev protsess. Digitaalse hügieeni hoidmine – tarbetu tarkvara kustutamine, regulaarsed uuendused, kettaruumi jälgimine ja arvuti füüsiline puhastamine tolmust – tagab selle, et teie seade teenib teid usaldusväärselt aastaid. Enne kui kaalute kalli uue riistvara ostmist, pühendage veidi aega oma praeguse masina optimeerimisele. Tihti selgub, et arvuti “aeglus” on lihtsalt märk tähelepanematusest süsteemi seadete vastu, mitte riistvara lõplikust kulumisest. Järgides neid nõuandeid, taastate arvuti kiiruse, säästate raha ja vähendate tarbetut elektroonilist jäätmekogust, mis kaasneb liiga varajase tehnika väljavahetamisega.
