Talve saabudes ja lume saabudes hakkab paljudel suusahuvilistel südame kiiremini põksuma. Suusatamine on üks parimaid viise nautida värsket õhku, parandada oma füüsilist vormi ja veeta aega looduses. Kuid selleks, et suusarajal veedetud aeg oleks tõeliselt nauditav, mitte tüütu võitlus varustusega, on kriitilise tähtsusega valida õiged suusad. Vale valiku puhul võib suusatamisest saada pigem füüsiline piin, mis võib lõppeda villide, seljavalude või lihtsalt motivatsiooni kaoga. Selles põhjalikus juhendis jagame ekspertide nõuandeid, kuidas valida suuski nii, et tagatud oleks nii sõidumõnu kui ka ohutus.
Suusatamise stiil: kas eelistad klassikat või uisusammu?
Kõige esimene ja kõige olulisem küsimus, mida pead endale esitama, on see, millises stiilis sa suusatama hakkad. Klassikaline suusatamine ja uisusamm nõuavad täiesti erineva ehitusega varustust. Nende segamini ajamine või vale stiili valimine teeb suusatamise tehniliselt võimatuks või vähemalt väga ebamugavaks.
Klassikalised suusad
Klassikalised suusad on mõeldud liikumiseks suusajäljes ehk rööbastes. Nende pikkus on tavaliselt suurem kui uisusuuskadel. Kõige olulisem osa klassikalise suusa juures on selle “pidamisala” ehk suusa keskmine osa, mis peab suusataja raskuse all vastu lund suruma, et tekitada haarduvus ja võimaldada edasiliikumist. Ilma korraliku pidamiseta libiseb suusk tagasi, mis muudab mäest ülesmineku vaevaliseks.
Uisusuusad
Uisusuusad on mõeldud libisemiseks vaba tehnikaga. Need on märgatavalt lühemad kui klassikalised suusad ja nende konstruktsioon on jäigem. Uisusuusal pole vaja pidamisala, kuna kogu suusa põhi on mõeldud libisemiseks. Uisutehnika nõuab paremat tasakaalu ja füüsilist vormi, mistõttu ei pruugi see olla kõige parem valik algajale, kes pole kunagi varem suusatanud.
Suusataja pikkus ja kaal – määravad tegurid õige jäikuse leidmisel
Paljud algajad teevad vea, valides suuski vaid oma pikkuse järgi. Tegelikkuses on suusataja kaal sageli isegi olulisem näitaja. Suusa jäikus ehk “kamber” peab vastama sinu kehakaalule.
- Liiga pehmed suusad: Kui suusk on sinu kaalu jaoks liiga pehme, siis klassikasõidul surub see pidamisala kogu aeg vastu lund, mis takistab libisemist. Uisutehnikas tähendab liiga pehme suusk ebastabiilsust ja halba juhitavust.
- Liiga jäigad suusad: Kui suusk on liiga jäik, ei saa sa oma raskusega pidamisala lume vastu suruda, mistõttu suusk libiseb tagasi ja sa ei saa mäest üles. Uisusuuskade puhul tähendab liiga jäik suusk, et sa ei suuda seda piisavalt kontrollida ega servata.
Poodides kasutatakse spetsiaalseid seadmeid, et mõõta suusa jäikust ja kontrollida, kas konkreetne paar sobib sinu konkreetse kaaluga. Seetõttu on äärmiselt soovitatav osta suusad spetsialiseeritud kauplusest, kus müüjad oskavad vajaliku testimise läbi viia, mitte osta huupi odavaid komplekte suurtest kaubanduskeskustest.
Pikkuse valimise reeglid
Kuigi kaal on määrav jäikuse puhul, aitab pikkus paika panna üldise kategooria. Siin on mõned üldised juhised:
- Klassikalised suusad: Reeglina peaksid need olema umbes 20–30 cm pikemad kui suusataja ise. Mida pikem suusk, seda parem libisemine, kuid seda raskem on manööverdada.
- Uisusuusad: Need peaksid olema umbes 5–15 cm pikemad kui suusataja pikkus. Lühem suusk on manööverdusvõimelisem ja kergemini kontrollitav.
Alati tasub siiski järgida konkreetse tootja soovitusi, kuna suuskade ehitus ja kuju võivad bränditi erineda. Mõne tootja suusad on disainitud olema lühemad, kuid säilitama samad omadused.
Suusataldade hooldus ja libisemine
Suusa libisemine sõltub otseselt talla seisukorrast. Tänapäeva suuskadel on kasutusel erinevad tehnoloogiad:
- Määritavad suusad: Need nõuavad regulaarset libisemis- ja pidamismäärete kasutamist. See on kõige traditsioonilisem viis, mis nõuab küll veidi õppimist, kuid pakub parimat libisemist vastavalt ilmastikuoludele.
- Nahaga suusad (Skin-suusad): Väga populaarsed viimastel aastatel. Nende pidamisala keskel on sünteetiline “nahk”, mis tagab hea pidamise pea igasuguse ilmaga ilma vajaduseta suuski määrida. Ideaalne harrastajale, kes soovib kiiresti rajale saada.
- Süvisega (nö. “kalasaba”) suusad: Tavaliselt odavamad ja mõeldud algajatele. Need toimivad küll, kuid libisemine on tihti kehvem kui määritavatel suuskadel ning nad võivad lumel tekitada iseloomulikku krudisevat heli.
Kuidas leida endale sobivad klambrid ja saapad?
Suusk on vaid pool varustusest. Teine pool on klambrid ja saapad. Oluline on jälgida, et suusaklambrite süsteem ühilduks saabastega. Tänapäeval domineerivad turul peamiselt kaks süsteemi: NNN (ja sellega ühilduvad) ning SNS. Need pole omavahel vahetatavad, seega veendu kindlasti, et ostad sobiva kombinatsiooni.
Saabaste puhul on mugavus number üks. Kui saabas pigistab või loksub jalas, on villid ja külmetavad varbad garanteeritud. Proovi saapaid alati nende sokkidega, mida plaanid suusatades kanda. Saabas peaks olema mugav, kuid hoidma jalga kindlalt paigal. Uisusaapad on reeglina kõrgema säärega ja jäigema tallaga, et toetada hüppeliigest, samas kui klassikasaapad on madalamad ja painduvamad, võimaldades õiget tehnikat.
Levinud vead suuskade ostmisel
Eksperdid toovad välja mitmeid vigu, mida algajad ja ka edasijõudnud suusatajad sageli teevad:
Esiteks, liiga odava varustuse ostmine lootuses, et “küll ma õpin”. Odavad suusad on sageli rasked, neil puudub korralik libisemisomadus ja need ei vasta sinu kehakaalule. See teeb suusatamise raskeks ja võib demotiveerida. Parem on osta kvaliteetne kasutatud varustus kui uus ja odav “puitimitatsiooniga” plastsuusk.
Teiseks, eiratakse ilmastikuolusid. Kui ostad vaid ühe paari suuski, peaksid need olema universaalsed. Kuid kui suusatad tihti, siis tea, et suusad, mis töötavad ideaalselt -5 kraadi juures ja värskel lumel, ei pruugi töötada märjal või jäisel rajal. Universaalsuuskadest alustamine on siiski parim ja ratsionaalseim otsus.
Kolmandaks, unustatakse hooldus. Isegi kõige kallim suusk muutub kasutuks, kui selle taldu ei hooldata. Määrded oksüdeeruvad ja kuivavad, mistõttu suusk muutub aeglaseks. Vähemalt korra hooaja jooksul tuleks suuski hoolduses (lihvimine, uue parafiini pealekandmine) näidata.
Korduma kippuvad küsimused
Kui tihti peab suuski määrima?
See sõltub sellest, kui palju sa suusatad ja millistes tingimustes. Harrastussuusatajal on soovitatav libisemismääret lisada iga 50–100 kilomeetri järel. Kui märkad, et suusatald muutub hallikaks või “karvaseks”, on see märk, et suusk vajab hooldust.
Kas lastele peab ostma täpselt õige pikkusega suusad?
Laste puhul on oluline, et suusad ei oleks liiga pikad, sest nendega on väga raske manööverdada ja tehnikat õppida. Klassikalise suusatamise puhul peaksid laste suusad olema umbes lapse pikkused või kuni 10 cm pikemad. Uisusuusad peaksid olema lapse pikkusest lühemad.
Kas ma saan kasutada samu suuski nii uisutamiseks kui ka klassikaks?
Ei, seda ei tohiks teha. Need on kaks täiesti erinevat distsipliini. Uisusuusk on liiga jäik klassikatehnika jaoks ja klassikasuusk on uisutehnika jaoks liiga pikk ja sellel on pidamisala, mis segab libisemist. Kui soovid mõlemat stiili harrastada, vajad sa kahte paari suuski.
Kuidas teha vahet klassika- ja uisusaabastel?
Klassikasaabas on madalam ja paindub pöia juurest kergemini, et võimaldada suusa “tõukamist”. Uisusaabas on kõrge säärega, tugevdatud toega hüppeliigese ümber ja tald on oluliselt jäigem, et tagada stabiilsus uisusammu ajal.
Varustuse pikaealisus ja nõuetekohane hoiustamine
Pärast suusahooaja lõppu vajavad suusad õiget kohtlemist, et need järgmisel aastal taas rõõmu valmistaksid. Paljud jätavad suusad suveks garaaži või kuuri, kus temperatuurikõikumised ja niiskus võivad suuskade ehitust kahjustada. Kõige parem on suuski hoiustada toatemperatuuril, kuivas ja pimedas kohas. Kindlasti tuleks suusad enne hoiule panekut puhastada ja kanda neile kiht paksemat kaitsemääret, mida kevadel enne esimest sõitu ei eemaldata, vaid mis kaitseb suusatalda oksüdeerumise eest.
Samuti on oluline kontrollida klambrite seisukorda. Kui klambrid on roostetanud või plastikust osad muutunud rabedaks, võib see ohustada suusataja turvalisust. Hea hooldus ja teadlik kasutamine on võti, et suusad teeniksid sind aastaid. Valides varustust hoolikalt ning pidades silmas oma oskusi ja vajadusi, muudad iga suusapäeva nauditavaks ja tulemuslikuks treeninguks, mis laeb su akusid kogu ülejäänud nädalaks.
