ETF-ide ehk börsil kaubeldavate fondide maailm võib algaja jaoks tunduda esmapilgul keeruline ja hirmutav, kuid tegelikult on tegemist ühe kõige läbipaistvama ja kuluefektiivsema investeerimisvahendiga. Investeerimismaailmas on ETF-id muutnud mängureegleid, võimaldades ka väikeinvestoritel pääseda ligi hajutatud portfellidele, mida varem said endale lubada vaid suured institutsionaalsed investorid. Selles artiklis käsitleme põhjalikult, millele peaks iga alustav investor tähelepanu pöörama, et teha informeeritud ja tulevikku vaatavaid otsuseid, vältides levinud lõkse ja optimeerides oma strateegiat pikaajaliseks kasvuks.
Mis on ETF ja miks see on algajale sobilik?
ETF ehk Exchange Traded Fund on investeerimisfond, mis kaupleb börsil sarnaselt aktsiatega. Erinevalt tavapärastest aktiivselt juhitud investeerimisfondidest, järgivad enamik ETF-e mõnda kindlat turuindeksit, näiteks S&P 500 või MSCI World. See tähendab, et fondi eesmärk ei ole turgu “üle mängida”, vaid pakkuda turu keskmist tootlust madalate kuludega.
Algajale investorile pakuvad ETF-id mitmeid eeliseid:
- Hajutatus: Ühe ETF-i ostmisega omandate osaluse kümnetes või sadades erinevates ettevõtetes, mis vähendab riski, kui üks ettevõte peaks pankrotistuma.
- Madalad kulud: Passiivselt juhitud ETF-ide haldustasud on märgatavalt väiksemad kui traditsiooniliste fondide puhul, mis tähendab, et rohkem raha jääb teie taskusse.
- Likviidsus: Kuna ETF-e saab börsil osta ja müüa igal hetkel, kui börs on avatud, on teil oma kapitalile ligipääs märksa kiirem kui paljude muude investeerimisinstrumentide puhul.
- Läbipaistvus: Fondide koosseis on avalik ja teate alati, milliseid varasid te tegelikult omate.
Peamised kriteeriumid ETF-i valimisel
ETF-ide valik on tänapäeval tohutu, mistõttu on kriitiline teada, milliste parameetrite järgi sõeluda välja kvaliteetne toode. Eksperdid soovitavad jälgida järgmisi näitajaid:
Kuluindeks ehk TER (Total Expense Ratio)
See on iga-aastane tasu, mida fondivalitseja võtab fondi haldamise eest. Algajale võib tunduda 0,5% erinevus tühisena, kuid pikaajalises perspektiivis, liitintressi mõjul, võib see säästudele märgatavat mõju avaldada. Eelistage ETF-e, mille kulunäitaja on võimalikult madal, ideaalis alla 0,2-0,3% laiade turuindeksite puhul.
Fondi maht ja likviidsus
Suurema varade mahuga fondid on üldiselt stabiilsemad ja neil on väiksem tõenäosus saada suletud. Samuti tähendab suurem likviidsus seda, et ostu-müügi vahe (spread) on väiksem, mis tähendab otseselt vähem kulu investeerimisel.
Replitseerimise meetod
ETF-id võivad oma indeksit järgida füüsiliselt või sünteetiliselt. Füüsiline replitseerimine tähendab, et fond ostab päriselt indeksisse kuuluvaid aktsiaid. Sünteetiline replitseerimine kasutab finantsinstrumente (tuletisinstrumente), et saavutada indeksi tootlus. Algajale on füüsiliselt replitseerivad ETF-id sageli arusaadavamad ja turvalisemad, kuna nad ei sisalda vastaspoole riski.
Akumuleeriv vs jaotav (Distributing) fond
Eestis on oluline vahet teha, kas fond maksab dividende välja või reinvesteerib need automaatselt. Akumuleerivad fondid (tähistatakse sageli tähega “Acc”) on maksuefektiivsemad, kuna te ei pea igalt dividendimakselt tulumaksu kohe tasuma, vaid saate nautida liitintressi täies mahus kuni osakute müügini. Jaotavad fondid (tähistatakse “Dist”) maksavad tulu välja, mis tähendab, et olete kohustatud tulumaksu tasuma igal aastal.
Kuidas ehitada ETF-idel põhinev portfell
Edukas investeerimine ei tähenda vaid ühe “parima” ETF-i otsimist, vaid õige strateegia loomist. Kõige populaarsem strateegia algajate seas on “tuum-satelliit” strateegia.
Tuumaks on lai, maailmaaktsiatele keskenduv ETF, mis moodustab 70-90% portfellist. See annab stabiilse baasi ja tagab turu keskmise tootluse. Ülejäänud osa portfellist ehk satelliidid võivad olla suunatud konkreetsetele sektoritele, teemadele või geograafilistele piirkondadele, mida te usute pikas perspektiivis võitvat.
Ärge unustage ka varade klasside vahelist tasakaalu. Aktsiate kõrval võivad portfelli kuuluda ka võlakirjade ETF-id, mis aitavad turgude kõikumiste ajal portfelli volatiilsust vähendada. Mida pikem on teie investeerimisperiood, seda suurem võib olla aktsiate osakaal.
Mida jälgida kauplemiskeskkonnas ja maakleri valikul
Investeerimiskonto on esimene samm. Eestis tegutsevad pangad pakuvad tihti mugavaid võimalusi investeerimiseks, kuid nende tehingutasud võivad olla kõrged, eriti väiksemate summade puhul. Algajale on sageli mõistlikum valida madalate tasudega euroopa maaklerid, kes võimaldavad osta nii Euroopa börsidel noteeritud kui ka USA börsidel noteeritud ETF-e.
Oluline on jälgida, kas maakler toetab “automaatset investeerimist” või “igakuist investeerimisplaani”. See võimaldab teil hoida kinni oma strateegiast, investeerides kindla summa igal kuul, sõltumata turu hetkeseisust. See on tuntud kui “dollar-cost averaging” strateegia, mis eemaldab investeerimisest emotsionaalse otsustamise ja ajastamise riski.
Levinud eksimused, mida vältida
Algajad teevad sageli samu vigu. Esimene neist on proovida turgu ajastada. Pikaajalise investori jaoks ei ole tähtis, kas aktsia hind on täna 1% madalam või kõrgem kui eile. Tähtis on järjepidevus.
Teine viga on üleliigne keerukus. Alguses piisab ühest või kahest laiast ETF-ist. Liiga paljude erinevate fondide valimine võib viia portfelli killustumiseni ja tasude tõusuni, ilma et saaksite sellest märkimisväärset lisatulu.
Kolmas viga on unustada maksud. Eestis on investeerimiskonto süsteem suurepärane võimalus edasi lükata tulumaksu maksmist, kuid peate olema teadlik oma kohustustest ja hoidma tehingute kohta täpset arvestust.
Korduma kippuvad küsimused
Kui palju raha on vaja ETF-i investeerimise alustamiseks?
Teoreetiliselt piisab ka ühest osakust, mille hind võib olla mõnikümmend eurot. Tänu maaklerite pakutavatele murdosakutele on tänapäeval võimalik investeerida ka väga väikeste summadega, mis teeb alustamise kättesaadavaks kõigile.
Kas ETF-idesse investeerimine on riskantne?
Kõik investeeringud on seotud riskidega. ETF-ide puhul on peamine risk tururisk – see, et turg tervikuna langeb. Samas vähendab ETF-ide laiahaardelisus ettevõtte spetsiifilist riski, mis on omane üksikaktsiatele.
Kuidas ma tean, kas ETF on “hea”?
Hea ETF on madala kulunäitajaga, suure mahuga, järgib tuntud indeksit ja vastab teie isiklikule riskitaluvusele ning investeerimiseesmärkidele. Samuti tasub kontrollida, kas fond on registreeritud EL-is (UCITS), mis tagab investorikaitse standardid.
Kas peaksin investeerima ainult USA turule suunatud ETF-idesse?
Kuigi USA turud on maailma suurimad, soovitavad eksperdid sageli investeerida globaalselt hajutatud ETF-idesse. See aitab kaitsta portfelli ühe regiooni majanduslike või poliitiliste probleemide eest.
Kuidas ma ostan esimest ETF-i?
Valige endale sobiv maakler, avage konto ja kandke sinna raha. Seejärel otsige maakleri platvormilt soovitud ETF-i börsisümboli (ticker) või ISIN-koodi järgi. Sisestage summa või osakute arv ja kinnitage tehing.
Pikaajaline vaade ja psühholoogiline ettevalmistus
Edukas investeerimine ei ole sprindi- vaid maratonijooks. Turud kõiguvad alati, kuid pikaajaline trend on olnud ajalooliselt ülespoole. Algajale on kõige keerulisem hoida külma närvi, kui uudistes räägitakse börsikrahhidest või majanduslangusest. Oluline on meeles pidada, et ajalooliselt on kõige paremad tulemused olnud neil, kes on jätkanud oma investeerimisplaani ka kõige keerulisematel aegadel.
Mõelge oma investeeringutest kui oma tuleviku ehitamisest. Iga ostetud osak on killuke ettevõtetest, mis loovad väärtust. Aastakümnete jooksul kogunev liitintress on teie kõige võimsam liitlane, kuid see vajab aega ja kannatlikkust. Hoidke oma kulud madalad, portfell hajutatud ja jätkake regulaarset investeerimist. See on lihtne retsept, mis on toonud edu tuhandetele edukatele investoritele üle maailma.
